tulemusi parandada Kontrollmeetodite jagunemine kasutussageduste järgi 1.Pidevalt kasutatavad:-enesekontroll, rühmakontroll, protseduurid, reeglid, poliitika 2. Perioodilist kasutust leiavad: infosüs-teemid, audiitorkontroll, eelarvete kontroll 3. Juhuslikult kasutatakse: eriaruandeid, personaalset vaatlust, projekti kontrolli Kontrollimiskäik 1. Eesmärkide püstitamine ja kontrollimisaluste väljatöötamine 2. Olukorra selgitamine, perioodiline tulemuste mõõtmine 3. Võrdlemine standardiga, normatiividega jne. 4. Tulemuste kokkuvõtmine, korrektiivide sisseviimine (hälvete kõrvaldamine) Kontrollimiskord Kontrollimiskord on kontrollimise põhimõtete, aluste, menetluste ja võtete kogum Kontrollimiskord peab vastama teatud tingimustele. Kontrollimiskorrale omased ühisjooned kontrollimisnõuded. Kontrollimiskorrale esitatavad nõuded 1
ja vigade kordumine. Ka võib olla kontrollimise eesmärgiks: viia tegevuskavadesse täpsustusi ja täiendusi; kujundada ümber kogu teenindusvõrk; teha inimeste ja varade paigutuses muudatusi jne. 2. Toimimisaluste kindlaksmääramine. Kontrollimise menetlused ja võtted. Saadava teabe ja andmete analüüsimise ja hindamise viisid. Kontrollimise korraldatus. Keskseks on kontrollimisaluste, s.o näitajate, normide, tunnuste ja tegurite kindlaksmääramine, mis olukorra hindamisel ja tulemuste mõõtmisel aitavad eristada head tööd halvast, õiget ebaõigest. Kontrollimisalused peavad aitama näidata, kas olukord on niisugune, nagu seda sooviti, ning kas kontrollitavad tegevused viivad sihile või mitte. Koguselised kontrollimisalused peegeldavad mõõdetavat tegevust ning neid on võimalik väljendada numbriliselt.
annaabi.ee 
