Kui konkreetses õigusvaidluses on kollisioon Eesti õigusnormi ja EL-i õigusnormi vahel, siis tulenevalt EL-i õiguse ülimuslikkuse põhimõttest jäetakse Eesti õigusnorm kohaldamata. Mis saab sellest, konkreetses vaidluses kohaldatama jäänud Eesti õigusaktist? Vastus: Konkreetses vaidluses kohaldamata jäänud Eesti õigusaktist ei saagi otseselt midagi, siseriiklikult ei eksisteeri sarnast abstraktset kontrollimenetlust liikmesriigi õiguse üle. Üldkogu ei öelnud, kas Euroopa Liidu õigus saab olla ülemuslik ka Eesti põhiseaduse suhtes. Otsusele lisatud eriarvamuses leiti, et õiguskantsler vaidlustas ka sisuliselt EKS vastavuse PSTS kaudu uuenenud sisuga põhiseadusele ning sellele küsimusele tulnuks RKÜK-l põhiseaduslikkuse järelvalve raames vastata. Kasutades selle tõlgendamisel Euroopa Liidu õiguses võimaldatud abi kuni vajadusel Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseni. 8
revisjoni jätkamine, pidi olema kaebajale ettenähtav; 3. maksuotsuse tegemise ajaks ei olnud möödunud ka kolmeaastane aegumistähtaeg. Ekslik on AS-i käsitlus, et 3.07.2009 maksuotsus tagasiulatualt kehtetuks tunnistamisest langesid tagant järjele ära ka kõik aegumistähtaja peatumise alused. Maksuotsuse tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamine ei muusa varasemat kontrollimenetlust olematuks; 4. kaebaja etteheide, et maksuhaldur pidanuks konsultatsiooniteenuste töösuhteks ümberhindamisel menetlusse kaasama ka konkreetsed füüsilised isikud, kelle maksukohustusi menetluse tulemus võib mõjutada, ei ole asjakohane, sest see ei puuduta Bauhof Group AS-i subjektiivseid õigusi; 5. äriregistri andmetel olid OÜ Sevenfold-i ja OÜ MP-Logistis-i juhatuse liikmed ainsateks Bauhof Group AS-i juhatuse liikmeteks
annaabi.ee 
