Siseauditi peamine tekkepõhjus ongi ettevõtete laienemine. Eestis on seni pööratud tähelepanu peamiselt avaliku sektori siseauditile. 2010. aasta II poolel võeti vastu seadus, mis hakkas reguleerima siseauditit erasektoris. Arvati, et erasektoris siseauditi pole vaja, kuna erasektori tegevust kontrollib turg (nõudmise ja pakkumise vahekord). Näiteks kui mingi ettevõtte osutab kehva teenust või pakub kehva toodet, siis turg lihtsalt ei võta seda vastu. Kuna turg kontrollimehhanismina kujutab endast järelkontrolli, siis see tähendab seda, et ettevõttel ei ole võimalik oma tegevust enam ajalooliselt parandada. Siseaudiitori funktsiooni on Eestis rakendatud avalikus sektoris, kuna seal kontroll sisuliselt puudus. Avaliku sektorit kontrollib riigikontroll, kuid kuna nad ei jõua kontrollida kõike, siis on rakendatud siseauditit, et tagada vahendite õige kasutamine. Siseauditi funktsiooni
Omanikel on probleeme, et saada ülevaadet kuidas kasutatakse nende vara. Ettevõtete laienemine ongi peamine põhjus siseauditi tekkimisel. Eestis on seni pööratud tähelepanu peamiselt avaliku sektori siseauditile. Mõte oli järgmine oldi seisukohal, et erasektoris siseauditit ei ole tarvis, sest erasektori tegevust kontrollib turg. See tähendab, kui mingi ettevõte tegutseb halvasti, siis turg ei võta seda lihtsalt vastu. Praegu rakendatakse siseauditit ka erasektoris. Turg kontrollimehhanismina kujutab endast järelkontrolli, mis tähendab seda, et ettevõttel ei ole võimalik enam ajalooliselt midagi parandada, ei saa enam tagasiulatuvalt midagi teha. Sisekontrolli funktsiooni on rakendatud Eestis avalikus sektoris, kuna avalikus sektoris sisuliselt kontroll üldse puudus. Avaliku sektori kontrolli teostab riigikontroll. Vahendite õige kasutuse kontrolliks on see kohustuslik. Siseauditi rakendamise oluliseks tõukejõuks oli
tegurid. Tagasiside info kommunikatsiooniprotsessi käigust, sõnumi dekodeerimisest ning vastuvõtust. Tagasiside on reaktsioonide kogum, mis vastuvõtjal tekivad pärast sõnumi vastuvõtmist. Tagasiside on oluline selleks, et teada saada, kas sõnum jõudis vastuvõtjani ja kas seda dekodeeriti soovitule vastavalt. Tagasisidet võib vaadelda kontrollimehhanismina. Kommunikatsiooni 5 Wd lihtne mudel, mis aitab toetust paremini mõista ja kavandada: 1. Kes? Who? Kes on sõnumi lähetaja? 2. Mida? What? Mida sõnum sisaldab? 3. Miks? Why? Miks just seda kanalit kasutatakse? 4. Kellele? Whom? Kellele sõnum suunatakse? 5. Milline mõju? What effect? Milline on sõnumi efektiivsus?
terminina kasutada ei kõlba. Hea lihtne katse terminite äratundmiseks on proovida neid lauses kasutada. Kui õnnestub, siis see küll veel ei taga termini headust ega käibeleminekut, aga kui kõlab võimatult, siis tõesti ongi võimatu. Vasted on küll ainsad sõnastikust leitavad asjad, mis otseselt jõuavad kirjutatavasse teksti, aga see ei tähenda, nagu aktiivses sõnastikus selgitusi üldse ei peaks olema. Neid läheb tarvis vaste sobivuse kontrollimehhanismina. Ühe vaste korral tahab lugeja teada, kas koostaja mõtles vastet kirjutades sama tähendust, mida tema soovib sihtkeeles väljendada. Mitme mittesünonüümse vaste korral aga läheb vaja mingit meetodit nende vahel valimiseks. 100 Terminoloogia Muud eesmärgid Mõned sõnastikud on mõeldud erialaõppe abimaterjaliks. Hästi koostatud, määratlusi sisaldav ja mingil moel mõisteseoseid näitav
annaabi.ee 
