kahtlemata veel täiendavalt kindlustab oma positsiooni. (Edwards, 1998, lk. 428) Lisaks näitab võimuharudevahelist seotust see, et Kongress osaleb kohtunike määramises, jätmata seda puhtalt presidendi pärusmaaks. Samuti on Kongress see, kes kiidab heaks täidesaatva ja kohtuvõimu eelarve. (Edwards, 1998, lk. 430) Nagu eeldada võib, ei jäta teisi võimuinstitutsioone puudutamata ka kohtute tegevus. Nimelt on nende mõjuvõimsamakas kontrollimehhanismiks kahtlemata võimalus teostada kohtulikku järelevalvet, mille alusel on võimalik põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistada Kongressis langetatud otsuseid. Ühtlasi saavad kohtud algatada menetlusi avalike teenistujate suhtes, mõjutades seega laiemalt kogu täidesaatvat võimu esindavate ametnike käitumist. Teisalt on kohtuvõim ise teatud määral mõjutatud presidendist ja Kongressist, kuna esimene nimetab kohtunike kandidaate ning teine kinnitab ametisse määramise
roll inimeste, tipptasemel võimurite, ametisse nimetamisel, muutus sõja järel väga oluliseks. 1946 pandi paika uus nomenklatuuri loetelu. Nomenklatuur on Nõukogude ühiskonnas kõige olulisemate ametikohtade loetelu. Oli hakanud välja kujunema 1920ndate alguses, saavutab teatud mõttes täiuse sõjajärgsel perioodil. Kõik ühiskonna eri osad olid nomenklatuuris esindatud. Tegelikult, reaalses elus oligi nomenklatuur väga oluliseks kontrollimehhanismiks. Need ametikohad, mis nomenklatuuri nimekirjas olid, nende täitmine sai toimuda vaid partei heakskiidul. Nomenklatuuri nimekirja pidevalt täiendati, see annab palju infot ka selle kohta, kuidas kõrgem võim ametikohti tähtsustas jne. Nomenklatuuri ümber korraldamine oli üks olulisemaid sõjajärgseid muudatusi. Juba 30ndatel Stalini poolt välja öeldud lause, et kaadrid otsustavad kõik, jäi ka sõjajärgselt edasi toimima, ka kuni Gorbatšovi perestroikani välja.
annaabi.ee 
