töötanud kaks organisatsiooni: COSO ja COCO. Organisatsioonide juhendite järgi hinnatakse sisekontrolli viie peamise komponendi järgi. Kõiki neid komponente tuleb vaadelda organisatsiooni kõikides tegevustes ja kõikidel tasanditel, samuti terviku ja üksuste lõikes. Aluseks tuleb võtta sisekontrolli kolm põhieesmärki, need on põhitegevus, aruandlus ja vastavus. Sisekontrollisüsteemi viis komponenti: 1) kontrollikeskkond, 2) riskide hindamine (riskide leidmine ja nende reastamine olulisuse järgi), 3) kontrollitegevused, 4) info ja kommunikatsioon. 5) seire. 1. Kontrollikeskkond See on komponent, mis paneb aluse ettevõtte tõhusa sisekontrollisüsteemi toimimisele. Kontrollikeskkonna koosseisu kuuluvad väga erinevad komponendid: 1) üldised väärtushinnangud, 2) eetika valdkonda kuuluvad mõisted (ausus, töötajate kompetentsus, juhtkonna juhtimisstiil ja -filosoofia),
Kontrolli teostatakse nii jooksvalt organisatsiooni protsessidesse sisse seatud mehhanismide kaudu kui ka konkreetseid auditeid läbi viies. Kui organisatsioonis on olemas siseauditi funktsioon, on just sisekontrollisüsteemi olemasolu, tema tõhususe ja õigusaktides kehtestatud nõuetele vastavuse hindamine siseauditi ülesanne. Ehk siseaudit, mis on funktsioon, annab hinnangu protsessile sisekontrollile [3]. Sisekontrollisüsteemi hinnatakse lähtuvalt 5 komponendist: · kontrollikeskkond; · riskide hindamine; · kontrollitegevused; · info- ja kommunikatsioon; · seire [3]. Siseaudit on sõltumatu, objektiivne, kindlustandev ja konsulteeriv tegevus, mis on suunatud väärtuse loomisele ja organisatsiooni (äri)tegevuse täiustamisele. Ta aitab kaasa organisatsiooni eesmärkide saavutamisele kasutades süsteemset ja distsiplineeritud lähenemist hindamaks ja täiustamaks riskide juhtimise, kontrolli ja
11 Planeerimise käigus tuleb arvestada veel järgnevate asjaoludega, mis võivad mõjutada auditeerimise mahtu ja meetodeid: 1. Kliendi lepingus fikseeritud nõuded ning normatiivaktidest tulenevad nõuded. 2. Kliendile esitatavate aruannete sageduse tähtajad. 3. Peamiste infovoogude kaardistamine või fikseerimine. 4. arvestussüsteemi olemus 5. Kontrollikeskkond ja sisekontrolli süsteemitase 6. Tõendusmaterjalide maht ja kättesaadavus Auditeerimisplaan tuleb vormistada kirjalikult. Audiitori kohustus on kriitiliselt hinnata valminud plaani tema protseduuride otstarbekuse ning ajagraafiku osas. Seejärel koostatakse kokkuvõtlik ajaeelarve. Auditeerimine 1. Andmete audentsuse tuvastamine andmete audentsuse tuvastamise all mõistetakse raamatupidamises kasutatavate infoallikate hindamist
1. Üldised väärtushinnangud; 2. Eetika valdkonda kuuluvad tegurid: ausus, töötajate kompententsus, juhtkonna juhtimisstiil ja juhtimisfilosoofia, kohustused, õigused ja vastutus, personalipoliitika jmt. Mõiste seisukohalt on mahukam sisekontroll. Teisalt aga kui vaadata ettevõtte seisukohalt, siis on sisekontrolli süsteem kitsam valdkond, mis identifitseerib riskikohad. Kontrolli keskkond on suurema mastaabiga. Kontrollikeskkond kujundab seega üldise hoiaku organisatsioonid, kuna väljendab juhtkonna üldist suhtumist, teadmisi ja tegutsemist sisekontrolli alal ning selle tähtsustamist organisatsioonis. 2. Riskide hindamine Riskide õige hindamise eelduseks on eesmärkide määratlemine, mida tehakse erinevatel organisatsiooni tasanditel ning seejärel integreeritakse omavahel ettevõtete ühtseks visiooniks. Riskide hindamine on nende identifitseerimine, eesmärkide saavutamist takistavate ohtude
annaabi.ee 
