kogemust. Igal pool maailmas on koolidel antihariduse efekt ühiskonnas: kooli tuntakse kui asutust, mis on spetsialiseerunud haridusele. Enamus inimesi leiab, et kooli ebaõnnestumine on tõendiks, et haridus on väga kallis, väga keeruline, alati müstiline ja sageli peaaegu võimatu ülesanne. Töö, vabaaeg, poliitika, linn, elamine ja isegi pereelu sõltub koolist, harjumustest ja teadmistest, mida nad eeldavad, selleasemel, et saada ise oma hariduse kontrollijateks. Ühendriikides võtaks see 80 biljoni dollarit aastas, et tagada seda, mida õpetajad peavad võrdseks kohtlemiseks kõigile, nii alg- kui keskkoolis. See on kõvasti rohkem, kui 36 biljoni dollarit, mis praegu selleks kulutatakse. Võrdelt kohustuslik kool peaks olema tuntud, kui majanduslikult teostamatu. Kooli kohustus märkamatult lõhestab ühiskonda: samuti sorteerib ta maailma rahvuseid vastavalt rahvusvahelisele kasti süsteemile. Riigid on jagatud
Ei ole ükski käitumine lõplikult hea või halb. See oleneb ajaloost normi pooldajatest. Hälbeline inimene kes ei täida ühiskonna reegleid tõrjutakse välja ja ta liitub teiste hälbelistega kes viivad teineteise omadusi edasi. Kuni lõpuks ühiskond võtab neid tõsiselt. Näiteks ilus laps paks laps = tegelikult ülekaaluline. Normide rikkumist võidakse tõlgendada enda tegevuse heastamiseks nt ah valitsus võtab nagunii palju raha (ei maksa makse). Normide jälgimise kontrollijateks on rolli täitvad inimesed kelle ül ks on norme rak-da. Nt politsei ja sots töötajad. 13. Inimese staatus uhiskonnas, omistatud ja omandatud staatus Inimese käitumist ei määra ainult tema isiku omadused vaid ka posit ja staatus. Igal inimesel on mitu staatust. Omistatud staatuse puhul on muutumatud tunnused nt vanus/rass/ sugu. Ta ei saa seda muuta või pole see tekkinud tema pingetusest
annaabi.ee 
