tajus vahelduma, nii et kord teadvustatakse paremasse silma esitatud pilti, siis jälle vasakusse silma esitatut). Katseisikuna kasutati 3 gruppi- politseikursused läbi teinud, kursusi alles alustanud ja kontrollgrupp kolledziõpilastest. Pildipaarid olid koostatud nii, et üks pilt kujutas vägivallastseeni ja teine neutraalset stseeni. Politseitreeningu läbiteinud nägid vägivallastseeni 52%, kursustele alles asunud 26% ja üliõpilased kontrollgrupist 22%. Järeldus, et taju valivusele mõjub eelkõige vilumus mingit laadi objektide või teemadega kokkupuutest, alles seejärel huvi millegi vastu. Analoogilisi katseod seisundi (nälg, valu, hirm, ärevus, rõõm), vilumuste, ebaedu, emotsioonide, huvide, soo, temperamendi, hoiakute, rahvuste, isiksuse tüübi jm mõjust on tehtud väga palju. Enamikus neist ilmneb taju teatud sõltuvus loetletud teguritest. Väga oluline on ka sõna mõju vaimsele infotöötlusele.
tuleneb. Kolmas tingimus oli kahe eelmise vahepealne, hambavalu mõninga, kuid mitte liiga tungiva meenutamisega. Paar nädalat pärast filmi nägemist küsisid uurijad oma katseisikutelt, kas nad olid oma normaalseid hambaharjamise ja hambaarstil käimise harjumusi muutnud. Küllalt üllatavana leiti, et ainult need katsealused, kes läbisid kerge hirmu tingimuse, olid oma käitumist muutnud ja hammaste eest rohkem hoolitsema hakanud.kahe ülejäänud tingimuse puhul ei erinenud katsealused kontrollgrupist, kes oli vaadanud filmi hoopis teisel teemal. Kui aga katseisikuile saadeti küsimustik, mis uuris nende hoiakuid suuõõne hügieeni suhtes, näitasid kõik kolm gruppi, et nad olid filmides toodud järeldustega päri. (Hayes 2002:104-105) Seega tuleb ikkagi hoolikalt vaadata, kuidas hoiaku muutmise katsetes on andmeid kogutud, enne, kui hakkame midagi järeldama, et nii sellised kui ka sellised muutujad tõesti mõjutavad või ei mõjuta hoiaku muutust.
Seda vormi põdevad indiviidid ei suuda tavaliselt joomist lõpetada, nad satuvad sageli joomaperioodidesse. Mõlemad alkoholismi vormid on päritavad, kusjuures II vormi puhul on genetilise faktori osatähtsus suurem. Alkoholismi on püütud seostada ka teatavate geenide defektidega. Nii on isoleeritud dopamiini retseptori D2 geeni DRD2 alleel A1. Analüüsides 35 hukkunud alkohooliku ja mittealkohooliku aju, leiti, et alleel A1 esines 69% juhtudest alkohoolikutel ning 20% kontrollgrupist. Sama suhe jäi kehtima ka siis, kui analüüsiti suuremat hulka indiviide. Dopamiin on neurotransmitter, mis toimib ajus nn. "mõnutsentrile". Siiski on seosed alkoholismi ja alleeli DRD2 A1 omamise vahel mõneti vasturääkivad. Nimelt on see alleel etniliselt ebaühtlaselt levinud. Näiteks Jaapanis on selle alleeli sagedus 0,50 kuid alkohoolikuid on jaapanlaste hulgas väga vähe. Põhjus võib olla selles, et
annaabi.ee 
