kvalifikatsioon. Eksplutatsioonis ja avariijärgselt rakendavate abinõude tõhusus sõltub inimfaktorist, eelkõige aga meeskonna ja tehnikavahendite alalisest valmisolekust võitluseks uppumatuse eest, samuti selle võitluse korraldamise täpsusest. Kõik kolm abinõukompleksi sisaldavad kindlaid arvutisi , esimesel etapil sooritatakse projekt ja kontrollarvutused , mis on tarvilikud laeva varustamiseks vastava teabedokumentsiooniga. Ekspluatsiooni käigus tehase uppumatuse kohta kontrollarvutusi laeva konkreetsetes kooormusolukordades. Avarii korral , kui sellega kaasneb vee sissetungimine laevaruumidesse, on tarvis , lähtuvalt reaalsest vigastusest , operatiivselt hinnata laeva avariijärgset asendit ja püstuvust , aga ka uppumatuseks kuluvat aega , et leida optimaalne moodus laeva ja inimeste päästmiseks ning selle ellu viia. Laeva uppumatuse tagamise põhimõtted Konstruktsioonilised meetmed . Abinõud , mida rakendatakse laeva projekteerimisel ja
- mõõtmisi konstruktsiooni geomeetria osas; - konstruktsiooni avamisi ja vundamentide lahtikaevamisi; - proovide võtmisi materjalide mehaaniliste omaduste määramiseks või keemiliste ja füüsikaliste analüüside (selle hulgas ka niiskusesisaldus jne) ja mikrobioloogiliste uurimuste tegemiseks, et selgitada materjalide lagunemise põhjusi; - proovikoormamisi; - soojapidavuse, heliisolatsiooni mõõtmisi; - läbipuhutavuse määramist; - kontrollarvutusi nii kandevõime kui sooja-niiskustehnilise seisukorra, sanitaartehniliste süsteemide jne kohta. Uurimistulemused tuleb fikseerida raportis (aruandes), kus kui tellitud antakse ka vajalikud ettepanekud renoveerimiseks (väga hea kui uurimistööde peaettevõtja on võimeline seda tegema, s.o kui sellised firmad eksisteerivad). Mujal maailmas maksab selline töö pisutki tõsisema objekti puhul palju, s.o umbes 6 –16 % taastusremondi maksumusest. 11
- mõõtmisi konstruktsiooni geomeetria osas; - konstruktsiooni avamisi ja vundamentide lahtikaevamisi; - proovide võtmisi materjalide mehaaniliste omaduste määramiseks või keemiliste ja füüsikaliste analüüside (selle hulgas ka niiskusesisaldus jne) ja mikrobioloogiliste uurimuste tegemiseks, et selgitada materjalide lagunemise põhjusi; - proovikoormamisi; - soojapidavuse, heliisolatsiooni mõõtmisi; - läbipuhutavuse määramist; - kontrollarvutusi nii kandevõime kui sooja-niiskustehnilise seisukorra, sanitaartehniliste süsteemide jne kohta. Uurimistulemused tuleb fikseerida raportis (aruandes), kus kui tellitud antakse ka vajalikud ettepanekud renoveerimiseks (väga hea kui uurimistööde peaettevõtja on võimeline seda tegema, s.o kui sellised firmad eksisteerivad). Mujal maailmas maksab selline töö pisutki tõsisema objekti puhul palju, s.o umbes 6 16 % taastusremondi maksumusest. 9
.20 C te <+5 C te >+15..20 C Keskmine suurus, niiskuskoormuse hindamisel 3 g/m3 1,0 g/m3 2,5 g/m3 0,7 g/m3 2 g/m3 0,5 g/m3 sisekliima mõõtmiste alusel Projektsuurus niiskustehniliste 6 g/m3 2,5…2,0 g/m3 5 g/m3 2,0..1.5 g/m3 4 g/m3 1,5…1,0 g/m3 arvutuste juures Need niiskuslisa suurused esindavad elamuid, kus siseõhku ei niisutata ja nende niiskuskoormuse alusel saab teha eramu ja korterelamu välispiirete ehitusfüüsikalisi kontrollarvutusi. Kõnesolev uuring võimaldab täpsemalt analüüsida elamute niiskuskoormuste käitumist suure asustustiheduse ja väikese ventilatsiooni tingimustes. 7.2 Tulemused Korterite soojus- ja niiskuslik olukord mõõdeti 29 elamu 41 korteris ühetunnise intervalliga vähemalt üheaastase perioodi jooksul. Kasutatavatest küttesüsteemidest oli enim levinud puukütte kasutamine ning paljudes korterites kasutati elekterkütet lisaküttena kas elektriradiaatorite või põrandkütte näol.
annaabi.ee 
