Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1794) Absoluutse monarhia diplomaatia tähendas monarhi, aga mitte riigi ja rahva teenimist. Samal ajal toimusid intriigid kuningakojas, mis võisid samuti sõdu põhjustada. Riik ja rahvas olid veel ebamäärased mõisted. Saadikud olid kuningakojaga seotud aadlikud. Väiksemad ametnikud olid hästi tasustatud kodanlased. XVIII viimasel veerandil jõudis prantsuse feodaal- absoluutliku (ancien regime) ühiskonna kriis oma lõppjärku. Valgustusaja filosoofia ei tunnistanud kuningate jumalikku päritolu. Kujunes arusaamine rahva (rahvuse) suveräänsusest. Varakodanlik seisus nõudis riikliku (rahvuslikku) sise-ja välispoliitikat ja ei olnud rahul kuningate dünastilistest huvidest tuleneva poliitikaga. Kolmas seisus oli Prantsusmaal saanud oma juhtiva positsiooni, mida oli ka juriidiliselt oli vaja kinnistada. Inglismaal oli siis Parlamendi võim juba üle kuninga võimust. XVIII sajandi teisel poolel oli Prantsusmaa dip...
Sots org asusid selgelt taunima käimasolevat imperialistlikku sõda ja nõudsid, et kõigi maade töölised avaldaksid oma valitsusele sedavõrd tugevat survet, et nood oleks sunnitud sõja lõpetama. Vene Revol Demokr leidis, et on tulnud õige aeg ja õige koht, Vm rahvas peab näitama, kuidas tuleb välja imperialistlikust sõjast. Vasakmeelsete propaganda sõja lõpetamiseks, õiglase rahulepinguga- loobuda annektsioonidest ja kontributsioonist, pidi arvestama väikerahvaste enesemääramise õigusi. Kuidas sellise lepinguni jõuda, oli neilegi teadmatu, aga nõudmine oli ilus. Vasakmeelsete propaganda leidis sobiva toetuspinnase sõjast tüdinud masside näol. Samas teated selle kohta, et Vm-l kõneldakse avalikult enam sõja lõpetamisest ja rahulepingu sõlmimisest, jõudsid ka Vm liitlasteni, tekitasid ärevust. Rahustamaks lääneliitlasi saatis välismin Miljukov 18.apr teele dipl noodi, kinnitades, et Vm jääb
annaabi.ee 
