Ühtses riigis kadusid tollipiirid, ühtlustati rahasüsteem (1871-1873) ja seadusandlus. · Prantsuse-Preisi sõda suurendas relvade vajadust, mis omakorda tähendas nõudmise suurendamist teiste tööstusharude toodangu järele. · 10. mai 1871.aasta ehk vaherahulepinguga läksid Saksamaa valdusesse Elsass ja Lotring oma rikkalike maavaradega. Maavarade baasil loodi võimas metallurgia- ja keemiatööstus. · Valitsus kasutas Prantsusmaalt kontributsioonina saadud 5 miljardit franki tööstuse arendamiseks. · Saksamaal puudusid märkimisväärsed kolooniad, mis sundis vallutama turge majandusvahenditega, kasutades dumpingut ja tööviljakuse tõusu. See aga tähendas suurt tähelepanu osutamist tootmise mehhaniseerimisele ja automatiseerimisele. Teiselt poolt tähendas kolooniate puudumine odavate toorainete puudumist. Neid oli vaja teha kunstlikult. See tingis keemiatööstuse kiiremat arengut.
Antoine Gros' õlimaal “Bonaparte Arcole sillal” (üks originaal asub Versailles’ lossis, teine Ermitaažis) on jäädvustanud hetke, mil Bonaparte, haaranud lahingulipu, sööstab vaenlase kuulide rahe all sillale, et innustada sõdureid pealetungile. Muidugi on see paraadportree, kuid kunstnikul polnud mingit vajadust väejuhti ei nooremaks ega uljamaks muuta. Itaaliast saatis Napoleon Direktoorimi käsutusse kontributsioonina (hüvitusrahana) kokku aetud hiigelsummad, mida kodumaal vajati, kuid ka kunstiaardeid. Pariisi naasis noor militaargeenius lausa Caesarina. Ta oli sedavõrd populaarne ja ohtlik, et temast vabanemiseks tuli Barrasil taas välisminister Talleyrand’i mõistus appi võtta. X BONAPARETE’I EGIPTUSE SÕJAKÄIK JA 18. BRÜMÄÄRI RIIGIPÖÖRE Nüüd otsustas Talleyrand Inglismaa nõrgestamiseks läbi lõigata brittide kaubandustee Indiasse.
annaabi.ee 
