Ka pärast Teist maailmasõda on esinenud nn neofasismi puhanguid, kuid need on olnud suhteliselt vähe edukad. Fasistliku ideoloogia loomisel on eklektiliselt kasutatud F. Nietzsche, V Pareto, G. Soreli, J. A. de Gobineau jt ideid. Nii Saksamaal kui Itaalias aitas fasismi sünnile kaasa Esimese maailmasõja järgne raske majanduslik olukord, suur tööpuudus, korruptsioon, inflatsioon, korralagedus jne. Liitlased otsustasid rahulepingu sõlmimisel karistada Saksamaad suure kontributsiooniga ning sundvõõrandasid olulise osa Saksamaa territooriumist, aidates sel kombel kaasa fasismi võimuletulekule. Kokkuvõttes iseloomustavad fasistlikku ideoloogiat järgmised põhimõtted: · Etatism (pr etat riik) Riik on absoluutne, indiviidid ja grupid suhtelised. Viimased on sallitavad seni, kuni nad jäävad riigi alluvusse. Riigil on oma elu ja oma kõrgemalseisvad eesmärgid; indiviidide eesmärgid peavad olema allutatud riigi eesmärkidele.
1700 aastaks rootsi riigimaahaldus kasvanud 2/3 juurde. Tänu targale juhtimisele eestimaa rüütelkond saab aru , et lihtsam on natuke ära anda kui kaot kõik. Probleem Liivimaal, kus olukord teine. Eestimaal palju vanu maakondasid. Eestimaal paljud maavaldusi dokumentidega, kus on näidata, et ei ole kunagi Rootsi riigi koosseisus olnud. Liivimaa oli vallutatud ala, dokumente ei olnud. Liivimaa puudusid kokku sellega, et maavaldused võivad kannatada saada 1675 a ühekordse kontributsiooniga, mis rootsi oli välja andnud. Kõik mõisad, mis on alates 1640 a eravalduses, peavad ära andma poole oma aasta tulust. Laiendati 78 a provintsidesse.Nii Eestimaa kui liivimaa rüütelkond arutasid seda, Eestimaal leiti et peaks ära maksma, maksukohustuslikke inimesi väga vähe.Liivimaal oli neid väga palju, mistõttu maapäev,mis kokku tuli on vägagi elav olnud. Tehti põhimõtte küs, enne midagi ei maksta kui saadetakse saatkond kuninga juurde. Saatkonna etteotsa tõuseb Gustav von
annaabi.ee 
