kuldbrelokkidega ning täiendasid kübaraid ja barette medaljonidega. Naiste rõivastus. Renessaansi naiseilu-ideaalile vastas enim veneetslanna välimus. Naine, kes palju kulutas palju aega kosmeetikale, masaazile ja riietusele. 15 sajandi algusaastatel kandsid naised pehmevormilist rüüd houppelande. Rõival, mis pidulikel puhkudel oli pikk ja lai, ratsutamiseks lühem, olid pikad maani ja alt laienevad varrukad ja kõrge krae. Rindade alla viidud vöökohaga kleidid olid kontrastsetes toonides, mille all kanti valgest linasest tehtud alusrüüd. 15 sajandi lõpul lisandus kleidi ülaossa õmmeldud V-kujuline vahetükk. Varrukatel lõhed õlgadel ja künnarnuki kohal, taga kuni randmeni lõhik kuni randmeni. Nagu meestel nii ka naistel tõmmati pihk võimalikult kitsaks. Kleidid olid pikad ajani mil moodi tulid sukad. Oma jalgade esile toomiseks kaunistati sukki. Sukapaelad olid algul ainult praktilised, hiljem hakkas lisanduma dekoratiivseid elemente
tutvusta ennast ja luba lapsel ennast soovi korral ka kompida. ➧Ära räägi valjemini kui tavaliselt, laps võib olla pime, kuid see ei tähenda, et ta ei kuule. Enamasti orienteeruvad nägemispuudega lapsed nagunii teravdatult kuulmisinfole ning püüavad seetõttu kinni ka suhteliselt vaiksed helid. ➧Madala nägemisvõimega laste uurimisel jälgi, et alus (laud või põrand), millele uurimisvahendid pannakse, ei oleks viimastega sama värvi. Samuti võiksid vahendid ise olla võimalikult kontrastsetes toonides. ➧Veendu, et valgus oleks piisavalt hele, kuid samas ei tohiks see laualt või uurimisvahenditelt vastu peegeldada. Lapse iseloomustusele esitatavad nõuded ja lapse individuaalsuse kaart. Individuaalse arengu jälgimise kaart (ehk individuaalsuse kaart) levib Eesti lasteaedades alates 2007.a, mil seni koolis rakendatud õpilase vaatluskaardi vorm laienes koolieelsele vanusele. Erinevalt arengumapist, mille põhiosa moodustavad pigem lapse arengut kajastavad