ja 19 sajandi vahetusel. Tekke põhjuseks eelkõige pettumine Prantsuse kodanlikus revolutsioonis. Looming vastandub argielule. Jaguneb kaheks: progressiivne suund suund, mille esindajad leidsid, et selle esindajaid tuleb otsida tulevikust ( ideaale) reaktsiooniline suund kõik hea on juba minevikus ära olnud, igatseti vana tagasi Põhijooned: vastuolu tegelikkuse ja unistuste vahel tunnete, elamuste ja fantaasia eriline rõhutamine erandlikud kangelased, kes on üles ehitatud kontrastiprintsiibile (must-valge) looduspiltide rakendamine meeleolu teenistusse rõhutatakse väga rahvuslikkust loominguvabaduse nõudmine esiplaanil autori isiklik fantaasia, mitte tegelik elu romantilist kangelast iseloomustab individualism, ta on ühiskonnaga vastuolus. Toob esile mässumeelsuse. Tunded seatakse sageli mõistusest kõrgemale Esindajad: Hugo, Sand. (Consuelo), Scott (Ivanhoe), Byron, Shelly, Koidula, Eliisabet Aspe, Andres Saal. Kunstis: Goya, Dedacroix (Delakroaa)
Pärast revolutsiooni kujunes välja kaks suunda: 1)progressiivne suund usub, et kõik hea on tulevikus alles ees, ideaale tuleb otsida tulevikust; 2)rektsiooniline suund usub, et kõik hea on juba olnud, möödas, igatseti vana taga. Põhijooned: 1) vastuolu tegelikkuse ja unistuste vahel; 2) tunnete-, fantaasiamaailma ja elamuste eriline rõhutamine; 3) erandlikud kangelased, kes on üles ehitatud kontrastiprintsiibile tegelased on üdini head või halvad, hea tegelane tavaliselt ka hea välimusega; 4) romantilist kangelast iseloomustab individualism, ta on ühiskonnaga vastuolus: toob esile mässumeelsuse; 5) looduspiltide rakendatakse meeleolu loomiseks; 6) rõhutatakse väga rahvuslikkust; 7) loominguvabaduse nõudmine; 8) esiplaanil autori isiklik fantaasia, mitte tegelik elu;