jooksjad. Dentents näitab seda, et maailmarekordid sprindis on värskemad kui pikematel distantsidel. Mustade ülekaalu tõestab ka see, et 100 meetrit on suutnud joosta alla 10 sekundi 74 meest, kellest üks on valge- Christophe Lemaitre. (2) (tabel 1) 2. MIKS ON MUSTANAHALISED NII VÕIMSAD? 2.1 Geneetilised eripärad Negriididel on keskmiselt pikemad jalad ja kitsamad puusad. Mustanahalisel on keskmiselt rohkem kontraheeruvaid lihaskiude, mis soodustavad äkilisi liigutusi, nagu näiteks sprint või hüpped. Lääneaafriklastel asub keha keskpunkt keskmiselt kõrgemal, nende jäsemete proportsioonid on teistsugused, refleksid kiiremad, luud tihedamad. Lisaks on Aafrika jooksjatel allpool põlve jala ülesehitus pisut teistsugune. Neil on väga pikk Achilleuse kõõlus ning võrdlemisi väike sääremarjalihas ja see asub üleval pool. Eurooplastel see-eest on sääremarjad paksemad ja ulatuvad allapoole
Südamelihaskiud koosnevad silinderjatest, omavahel otste kaudu seostunud rakkudest. Osa südamelihasekiude , mis on kohanenud südamesisese erutuslaine edasikandmiseks, on koondunud iseseisvaks, kodasid vatsakestega ühendavaks südame erutusjuhtesüsteemiks. Erutusjuhtesüsteemi kiud on südamevatsakestes tavalistest südamelihasekiududest jämedamad ning sarkoplasma- ja glükogeenirikkamamad. Vöötlihaskude punane, moodustab kindla alguse ja kinnituskohaga, suva järgi ehk tahteliselt kontraheeruvaid organeid - lihaseid. Vöötlihaskude koosneb pikkadest ja suhteliselt jämedatest silinderjatest kiududest, mida väljaspoolt ümbritseb õhuke membraan- sarkolemm. 7) Närvikude närvikude esineb närvisüsteemis, pea ja seljaajus, närvides ning viimaste teedel asetsevates närvirakkude koondistes ganglionides. Närvi ehk ganglionirakud paiknevad kesknärvi-süsteemi hallaines ja kehas laiali asetsevates ganglionides. Närvirakkust väljub üks, kaks või mitu haru
annaabi.ee 
