Uuemate suurte laevade ankrupelil on ketilugeja, mis näitab vees oleva ankruketi pikkust ja teine, dubleeritud juhtpult on 10 roolikambris. 11 Laevadel, millede ankrupelidel ei ole ketilugejat, tuleb ankrukett markeerida, et oleks võimalik pidada arvestust vettelastud ankruketi üle. Markeerimise mooduseid on mitmeid. Igal vanal pootsmanil on oma süsteem. Näide esimese seekli viimane toega lüli ja teise seekli esimene toega lüli värvitakse valgeks ja tugedele (kontraforssidele) mähitakse pehmest traadist või tugevastnõõrist margid jne. kuni kuuenda seeklini ja kuuenda seekli lõpust algab markeering otsast peale. Lülid värvitakse valgeks sellepärast, et neid oleks öösel ankru veeskamisel või hiivamisel paremini näha. Tugedele mähkimiseks ei soovitata kasutada vasktraati, kuna erinevate metallide kokkupuutel võib tekkida korrosioon. Varem kasutati laevakella, et anda märku kaptenile seeklite arvust vees, üks löök üks seekel jne
aga erineva laiusega avauste puhul. Teiseks tähtsaks konstruktiivseks uuenduseks gooti katedraalis kujunes roidvõlv, mille puhul laoti ristvõlvi siilude liitejoonele kividest või tellistest latitaoline kaar, mis aitas võlvi kanda. Roiete abil koondati võlvide raskus võlviku nurkadesse,mida kiriku keskel kannavad piilarid. Võlvide külgsurve võtsid vastu välismüüri toetavad tugikaared, need aga omakorda andsid surve edasi külglöövi müüride toestamiseks ehitatud tugipiitadele ehk kontraforssidele. Selline raskuse jaotamine võimaldas ehitada kõrgeid ja õhukesi müüre ning anda neile rikkalik liigendus. Tugipiidad kerkisid ülalpool külglöövi seinu vabalt kõrgele ning lõppesid väikeste tornikeste e. fiaalidega. Tugikaare sees olevasse renni juhiti katuselt valguv vihmavesi, renn ise aga lõppes kaugele välja ulatuva veesülitiga. Piilarid, võlviroided, tugipiilarid ja tugikaared moodustasid hiigelsuure sõrestiku, mis oleks püsti püsinud ka ilma seinteta