suur osa. Suuremate võitude hulka võib siin lugeda Narva-Jõesuu ja Narva vallutamist koos eesti 1. diviisiga. Sõjas Landeswehri vastu ründas Pitka laevastk Riia merekindlust, mille tulemusel eesti üksused vallutasid Riia eeslinna ja sai võimalikuks Läti iseseisvumine. Erakordne pinge avaldas mõju tervisele, nii et sügisel 1919 oli ta sunnitud lahkuma merejõudude juhataja kohalt. Tema sõjalisi teeneid hinnati kõrgelt - Eesti valitsus omistas talle kontradmirali auastme ja I liigi 1. järgu Vabadusristi; ordeneid pälvis ta ka Lätilt ja Suurbritannialt. Rahu saabumise hetkeks oli Johan Pitka olnud edukas meremees, ärimees ja sõjamees; nüüd proovis ta jõudu poliitikuna. Soovimata järgida kellegi teise tõekspidamisi, rajas ta omaenese erakonna - Valve Liidu. Selle sihiks oli väärnähete, kuritarvituste ja korruptsiooni paljastamine. Kahjuks kasutati seejuures kontrollimata andmeid ja valimatut tooni,mis ei lubanud leida vajalikul hulgal toetust
Fifth level ohvitseriks, kes on kunagi olnud Eesti Vabariigi Merejõududes. Ta sai hästi läbi kõigi sõjaväelastega ja oli tuntud seltskonnategelane. 1939. aastal lahkus Salza Eestist Saksamaale. Saksamaal omistati talle samuti kontradmirali auaste, aga tegelikku sõjaväeteenistusse ta Kriegsmarinesse ei läinud. Kui II maailmasõda hakkas lõppema, jäi Salza punaarmee okupeeritud alale, sest ta ei tahtnud oma haiget ema maha jätta. Ta vahistati 1945. aasta aprillis ja viidi NSV Liitu, kus ta ka suri 1946
2009. aastal oli see kolmas rahvamatk. Johan Pitka vanem vend oli tuntud lastekirjanik Ansomardi, kodanikunimega Peäro August Pitka Peäro August Pitka (26. august 1866 Jalgsemaa küla, Järvamaa -- tõenäoliselt 25. juuli 1915 Poola, Narevi jõe lähedal, täpne surmakoht teadmata) oli eestlasest Vene tsaariarmee alampolkovnik ja lastekirjanik. Tema kirjanikunimi Ansomardi on valitud isatalu järgi. Ta oli hiljem veelgi tuntumaks saanud kontradmirali Johan Pitka vanem vend. Sajandi algusest oli avaldanud jutustustekogud ,,Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud", ,,Elu-pudemed", ,,Sõja päevilt", ,,Lastejutud", mitu näidendit, samuti võimlemisõpetuse, sõjandussõnastiku jm. Suur osa tema kirjanikutööst on laiali 20. sajandi alguse eesti ajakirjanduses, osa loomingust jäi käsikirjadesse. Sõjaväeteenistusest vabad hetked veetis Peäro Pitka Kiltsis ja seal on sündinud ka
annaabi.ee 
