Esimene klaverisonaat, "Polyphonie X" 18 instr-le; esimene totaalselt serialistlik teos oli "Struktuurid I" (1952) kahele klaverile, esiettekandel Pariisis mängisid Messiaen ja Boulez. 1950ndate teisest poolest alates viljeles vaba serialismi, st kasutab seeriaid ositi või on seeria lühem kui 12 nooti. Rohkem tõuseb esile kõlapeenus, tämbrinüansid. Tähtteoses "Meistrita haamer" ("Le Marteau sans maître" 1955; René Char'i poeemidele) kontraaldile ja 6 instrumentalistile on seeria kasutus vabam, meloodiline stiil meenutab improvisatsiooni ja tämber on koosseisust tulenevalt üsna eksootiline. Boulez kirjutas varasemaid teoseid korduvalt ümber, andes neile uusi vormilisi lahendusi work in progress. Nt teosest "Pli selon pli" (1962, Mallarmé luulele, pealkiri tõlkimatu, ~ "volt voldi järel") sopr. ja sümf.ork, tegi Boulez 30 aasta jooksul korduvalt uusi versioone.
" ,,Struktuurid I" aluseks on 12-heliseeria. Boulez teeb sellest tööst 11 võimalikku ümberpositsiooni. Helilooja teeb tabeleid, mis moodustavad 12x12 maatriks, tähistades nooteesimese klaveri partii aluseks. Sellest teeb Boulez inversiooni ehk peegelkuju, mis on teise klaveri partii aluseks. "Struktuurid II" ilmus 1961". Muu looming *,,Struktuurid I" tekitas palju boleemikat, sest seda teost on raske esitada. *"Haamer ilma meistrita" (1955) kontraaldile ja kuuele instrumendile. See on tippteos, mis sai kiiresti maailmakuulsuse. See 3-osaline teos on natukene vähem ranges 12-helitehnikas. *Boulez katsetas 50-ndate II poolel ja 60-ndate alguses aleatoorikat, nt ,,Pli selon pli" (sopranile + orkestrile)löökpillide suur osatähtsus ning muusikas esineb poeedi portree. *Löökpillid esinevad ka Bpulezi teoses ,,Eclat/Multipes" (löökpillide ansambile + orkestrile). See 3-osaline teos on jäetud heliloojal meelega lõpetamata
annaabi.ee 
