Õitsemisjärgne harvendamine soodustab liikidel uute, järgmisel aastal õitsevate võrsete kasvu. Lõikamise juures on väga oluline omandada õiged lõikamisvõtted. Kirjuleheliste kontpuusortide üheaastasi oksi lõigatakse tagasi poole võrra, sest noorte võrsete lehed on värvikamad. Sama kehtib ka punase- ja kollaseleheliste kukerpuusortide kohta. 3-5 aastatase vahemiku järel on soovitatav eemaldada vanemad oksad - see ergutab uute noorte värvikamate võrsete kasvu. Vanemaid kontpuid lõigates tuleks eemaldada põõsa vanemad oksad, mis on oma kauni värvi juba kaotanud. See tegevus aitab ruumi teha uutele värvikamatele noortele võrsetele. Kontpuu võib karmimatel talvedel saada külmakahjustusi, mis väljendub selles, et võrsete tipud muutuvad mustaks ehk siis on tegemist surnud oksa osaga. Need surnud oksa osad tuleks iga kärpimislõikusega eemaldada. Samuti on kontpuud vastuvõtlikud võrsevähile, mille tagajärjel oksad kuivavad. Selle haiguse ilmnemisel tuleks
vähenõudlikest poolvarju või varju taluvatest, juure- Nii näiteks on vahtratele iseloomulikud korduvad te- võsudega intensiivselt levivatest ning paljunevatest ravnurga all harunemised. Kummatigi on ka vahtrate liikidest. Sageli esineb parkides lumimarja, taraenelat, turvalisus saavutatav, kui nende harunemist noores keskmist enelat, pihlenelat, nutka või lõhnavat vaari- eas jälgida ja suunata. Tegelikult on ka mitmetüveliste kat ning kontpuid. Valgusküllasemates kohtades lei- puude toestamine vajalik vaid erandjuhul. Näiteks sir- dub gruppidena ka ebajasmiine, sireleid ja muid meil gete paralleelsete tüveharude raskusjõud on suunatud hästi kohastunud liike. Põõsad on vajalikud nii ruu- mööda tüve pikitelge otse alla ning lahtirebenemiseks mi loojatena kui elupaikadena. Eriti olulisel kohal on vajalik jõuõlg ei ole piisav. Kui siiski tekib kahtlus, et
annaabi.ee 
