Paulo Coelho sõnadega: ,,Inimesel on loomupärane kalduvus ennast hävitada." Kui inimene oma suhtumist ja maailmapilti ei kavatse muuta, siis ongi tulemuseks häving. Tarbimise piiramiseks peab kasutama innovatiivseid meetmeid, sest väga raske on üksikisikut võõrandada pidevast konsumerismist, mis tema elu nii mugavaks teeb. Ameerika kirjanik Chuck Palahniuk kasutab oma romaanis ,,Kaklusklubi" piirsituatsiooni motiivi, et muuta rutiinset tööd tegeva kontoriroti, kes kulutab iga sendi luksuskaupadele, maailmapilti. Juhuse tahtel kaotab peategelane kõik oma vara ning kui tema tee ristub salapärase Tyler Durdeniga, anarhistliku antimaterialistiga, ütleb ta lahti oma senistest vaadetest ning loobub kõikidest mugavustest. Sarnast lahendust võiksime kasutada meiegi: informeerida inimest tarbimise mittevajalikkusest ning pakkuda talle ideoloogilist valgustust modernistliku konsumerismi suhtes ulatuslike ja põhjapanevate kampaaniate näol. Selline
kõik vanema põlvkonna inimesed, kes on mõnes suhtes konservatiivsed. Noored inimesed sellised pole 3. Minuarust pole see selline vutlar, nagu see oli Belikovil, kuid teatud mõttes võib sedagi vutlariks nimetada. Siiski, sellisel juhul puudub kriitilisus teiste inimeste suhtes. 4. Tänapäeva inimesel on vutlar sel juhul kui ta on konservatiivne või reilise elustiiliga. Näiteks kontoriroti elu juurde kuulub teatud vutlarlikkus. Ise ma enast eriti sageli vutlaris ei tunne, pigem midagi maskisarnast. ,,Karusmarjad" Nikolai Ivanõts kogus kogu elu raha selleks, et endale mõis osta. Ta võttis naise selleks, et pärast tema surma ta raha omale saada. Lõpuks ta ostiski mõisa, mille aias kasvasid karusmarjad need meeldisid Nikolaile väga. · Võib olla väga õnnelik, kui õnnetud oma õnnetusest vaikivad Sõnumid:
annaabi.ee 
