Oluline on emotsionaal- ja käitumisraskustega õpilastele esmalt selgitada viha olemust ja eristada seda viha väljendamisest. Selle baasteadmise peale on võimalik ehitada erinevaid oskusi, mis võimaldavad viha kontrollida. Kuigi emotsionaal- ja käitumisraskustega õpilased ei suuda sageli viha ohjata ning neil esineb agressiivseid vihastumisi, on siiski nende oskusi selles valdkonnas võimalik parandada. Selleks tuleb aga õigeid programme kasutada. Tõhusateks on osutunud viha kontollimise programmid ja treeningud, näiteks "Kontrolli all", mille alla kuulub ka viha päeviku kasutamine. Paljudele noorukitele mõjub efektiivselt agressiivsuse asendamise treening. Kõigi nende treeningute juures käsitletakse õpilase kognitiivseid, afektiivseid ja käitumuslikke komponente. Sinna alla kuuluvad väga erinevad harjutused, mis hõlmavad õpilastele vajalike oskuste arendamist. Need võimaldavad noorukil ise oma tegevust analüüsida ja vajadusel täiskasvanu abi kasutada.
paremini korraldada oma õppimist. Samas võib täpsete õppe-eesmärkide sõnastamine ajendada õpetajaid liigselt rõhutama seda osa õppematerjalist, mille omandamist saab hõlpsasti kontrollida. Õppe-eesmärkide spetsifikatsiooni kasutamine kontrollitava sisu ja selle omandamistaseme kajastamiseks ning testiküsimuste välja valimiseks. - õpilaste formaalseks kontrollimiseks ja hindamiseks tuleb piiritleda kontrollitav sisu ning õppe-eesmärgid, mis kajastavad selle omandamist. Kontollimise usaldusväärsus ja kvaliteet oleneb suurel määral kasutatavatest vahenditest. Lühivastulesed testiküsimused võimaldavad hõlpsasti saada ülevaate kogu materjali õppimisest; essetüüpi testiküsimused aga selle süvaarusaamist. Kontrolli- ja hindamisvahendite liigid- kõige levinumad kontrolli- ja hindamisvahendid lisaks õpilaste suulisele küsitlemisele on lühi- ja valikvastuseliste küsimustega testid ning esseed. Viimasel ajal on kontrollimeetoditele lisandumas veel õpitulemuste