verbe ehk kausatiive, nt Jüri õhu/ta/b tuba. Jüri kallis/ta/b Marit; lihtsalt tegevuse sooritamist väljendavaid verbe ehk faktitiive, nt Laps kelgu/ta/b; o subjekti endaga toimuvat tegevust väljendavaid verbe ehk refleksiive, nt Jüri riie/t/u/b. Uks sulg/u/b. Tegevuslaadiliited tuletavad seisundimuutusverbe ehk translatiive, nt noore/ne/ma ‘nooremaks muutuma’, kestvat tegevust väljendavaid verbe ehk kontinuatiive, nt näpi/tse/ma, ühekordset tegevust väljendavaid verbe ehk momentaane, nt nors/ata/ma, ja korduvat tegevust väljendavaid verbe ehk frekventatiive, nt vehk/le/ma. kausatiivi- ja faktitiiviliited -ta-, -da-, -sta-, -nda-, -lda-, -rda-, -t- refleksiiviliited -u-, -bu-, -bi- translatiiviliited -ne- kontinuatiiviliited -tse-, -ise- momentaaniliited -ata- (-ahta-), -a-
Duratiivne: iteratiivne (hüplema) - kontinuatiivne (kasvama, sumbuma). Semelfaktiivne (ühekordne) (hüppama). (Vrd. sm hyppiä, hyppelehtiä, hypellä jne.) 4. Verbi sisemine ASPEKT: piirivõimaluseta - verbitähendus ei eelda lõppu (vulisema, kestma) piirivõimalusega (minema, ehitama, saavutama). Piirivõimaluseta on staatilised ja osa duratiivseid verbe (vulisema), piirivõimalusega momentaanid (seisatama, lõppema, ärkama, murduma) ja osa kontinuatiive (ehitama, kirjutama, minema). 9. Mis on ja kuidas vormistuvad öeldise grammatilised kategooriad, mida on vaja teada nende õigekeelsusest? pööre (isik + arv), tegumood, aeg, kõneviis, kõneliik. Morfoloogilised ja perifrastilised vormid. Need tähendused võivad väljenduda kas puhtmorfoloogiliselt, s.o verbi tunnuste kaudu, või leksikaalmorfoloogiliselt -- tarindi kaudu, mis koosneb üldise tähendusega
annaabi.ee 
