meeter" on ühe meetri pikkuse jäik tähistaja. Samas "S-i pikkus ajal t" on ühe meetri mittejäik tähistaja: meie maailmas tähistab see ühte meetrit, ent mõnes teises maailmas, kus S-i kuumutatakse ning see paisub, tähistab see mõnda teist pikkust. Kuid S fikseerib väljendi "üks meeter" osutuse ja seega teavad selle väljendi defineerijad, et lause "Varras S on ajal t ühe meetri pikkune" on APRIOORSELT tõene. Seega on tegemist näitega aprioorsest ja kontingentsest tõest. Kasutatud kirjandus Audi, R. 2003. Epistemology: A Contemporary Introduction to the Theory of Knowledge, 2ed. Routledge Ayer, A. J. 1999. `Aprioorsus'. Tähendus, tõde, meetod: Tekste analüütilisest filosoofiast I. Toim. J. Kangilaski, M. Laasberg. TÜ Kirjastus Hume, D. 1748. An Enquiry concerning Human Understanding. Kripke, S. 2001. Nimetamine ja paratamatus. TÜ Kirjastus Morton, A. 2001. A Guide through the Theory of Knowledge, 3ed. Blackwell Preti, C. 2003
hinged on teatud ajalise ulatusega aktuaalselt ajaläbised entiteedid, ning sellistena pole nad, puhtloogilisel põhjusel, mitmekslõhestatavad ega kokkusulandatavad, sobides seega igati personaalidentiteedi kandjateks. Inimeste ja teiste aistinguliste olendite immateriaalsed hinged ei saa olla põhjuslikult produtseeritud materiaalse reaalsuse poolt. Ehk kõige üldisemalt väljendudes: nii nagu ajuprotsesside ja kvaalide vahelise mistahes seose kontingentsest iseloomust järeldub, et kvaalid ei saa olla põhjusliku paratamatusega esile kutsutud ajuprotsesside poolt, nii järeldub ka ajuprotsesside struktuurse üldiseloomu ja indiviidi ajaläbise identsuskonfiguratsiooni topoloogia vaheliste võimalike seoste kontingentsest iseloomust, et indiviidide immateriaalsed hinged ei saa olla põhjusliku paratamatusega genereeritud materiaalsete protsesside poolt. Kui me tunnistame endal tahtevabaduse olemasolu, peame me tunnistama ka endal
annaabi.ee 
