annavad põõsad sobivates oludes iga kolme kuni viie aasta tagant. Heal kadaka-aastal võib üks hektar kadastikku kasvatada ühtedel andmetel umbes 50 kg [2], teistel andmetel lausa 100200 kg [5] kadakamarju. Miks kadakale Saaremaal meeldib? Ebatäpne oleks väita, et ta eelistab kasvada kuivades ja kehvades tingimustes. Kõige paremini edeneb kadakas hoopis parasniiskel liivamaal, ent ei põlga ka märgi soomuldi. Küll aga ei talu ta kuivi ja kontinentaalseid tuuli, kadakale meeldib niiske ja mereline kliima. Mulla suhtes vähenõudlikuna tuleb ta toime oludes, kus teised puuliigid elada ei suuda. Loopealsetel ei kasva kadakas üksi: peaaegu alati on tema kõrval türnpuu, paakspuu, lodjapuu, pihlakas, kibuvitsad, vahel ka kukerpuu ja teatud juhtudel magesõstar. Loometsast kadakaseks karjamaaks. Rohkem kui sada aastat tagasi arvasid mõned loodusteadlased, et pealtnäha steppidega sarnastel loodudel ei kasva puud eeskätt ebasoodsate
Selliste protsesside toime ulatub sadu kilomeetreid kontinendi kokkupõrkealast sissepoole. Kurrutusvööndites on tüüpiline ühe ploki kivimite nihutamine piki arvukaid pealenihke murranguid teise peale (inglise k. thrust sheets) ehk ulatuslike pealenihete vööndi teke. 23 Orogeensed vööndid on läbi geoloogilise ajaloo ääristanud kontinentaalseid litosfääri plokke, läbi nende on toimunud kontinentaalse koore moodustumise ja kontinentide kasv (kurdmäestikud markeerivad oma tekkeaegseid laamade põrkepiire). Tänapäeva aktiivsed orogeensed vööndid on nt. Alpid, Himaalaja, Kordiljeerid, Andide mäestikud. Meile lähim ja üks paremini uuritud orogeenseid vööndeid on Kaledoniidide mäestik Skandinaavias. Kurdmäetikud=orogeenid + kurdvööndid. 107. Sümmeetrilised ja asümmeetrilised kurrud.
annaabi.ee 
