,,lahendamatuid" probleeme või ravida muul viisil ligipääsmatuid intellektuaalseid anomaaliaid. Sellisena ei kujuta filosoofia endast mitte teooriat, süsteemiks kirjutatud õpetust, vaid ,,ravitehnikat". Kuivõrd analüütiline filosoofia kujunes ja domineerib siiani peamiselt (aga viimased aastakümned juba kaugeltki mitte ainult!) anglo-ameerika maades, siis varasemat ning analüütilise filosoofiaga paralleelselt tehtavat filosoofiat nimetatakse sageli koondnimetusega kontinentaalfilosoofia. Jätkame filosoofia sissejuhatavat tundmaõppimist filosoofia ühe haru poliitikafilosoofia lähema vaatlemisega. Nagu eespool öeldud, moodustab poliitikafilosoofia koos moraalifilosoofia ehk eetikaga praktilise filosoofia tuuma. Viimane on ainult suhteliselt iseseisev ja niisugusena on ta alati tugevalt filosoofilise süsteemi kui terviku, ,,värvi". Näiteks Platoni poliitilise õpetuse õigustused toetuvad tugevalt tema filosoofia ontoloogilistele,
segmendi. Teadmine, et kõik, mida me taga ajame, on vaid näivus, mõjub meie tahtele püsiva rahustina. Sellise teadmise saavutamine on tõeline tahte võit tahte üle. Esteetika teeb eetiliseks. Eetilise kõrgtaseme saavutame, kui mõistame, et oleme erinevad indiviidid ainult nähtumuse tasemel. Olemuse tasemel, tahte tasemel, oleme me üks ja seesama. Iga inimese tahe on osa terviklikust maailmatahtest. (India filosoofia!) Romantistlikust filosoofiast on välja arenenud nn. kontinentaalfilosoofia, mis on üpris kirjanduslik. FRIEDRICH NIETZSCHE (18441900) Kui inimesed ei õpi enda üle naerma, tuleb neil pisaraid valada. Jumal on surnud. See on suurim sündmus, kuid seda ei mõisteta. Inimesed on vaid väliselt kristlased. Kristlik moraal on "kuritegu elu kallal". Kristlik moraal õpetab põlgama "esmaseid eluinstinkte". Elu on isekus, kristlik moraal kuulutab väärtusi isetus, isikupäratus, ligimesearmastus , mis eitavad elu.
annaabi.ee 
