mõlemad liigid saavad kasu (näiteks suureneb nende ellujäämus), kusjuures see on neile obligatoorne ehk üks ilma teise liigita ei saa elada. · Neutralism on kahe erineva liigi vaheline suhe ökosüsteemis, mille korral liigid üksteist märkimisväärselt ei mõjuta pärssivalt ega soodustavalt. · Mükoriisa ehk seenjuur on sümbioos, täpsemalt mutualism seente ja taimejuurte vahel. · Kontiinum e pidevus · Diskreetsus vastand kontiinumile, taimkatte katkevus · Mitmekesisus on erinevate elukeskkondade üldine muutlikkus või siis teatud keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutavate erinevate organismide paljusus · Liigirikkus on teatud ala liikide mitmekesisus · Liigierisus näitab kuidas antud ala isendite koguarv jaotub erinevate liikide vahel · Sündimus sündide esinemine mingi piirkonna rahvastikus · Immigratsioon sisseränne, inimeste ränne ühest riigist teise
millest mõlemad liigid saavad kasu (näiteks suureneb nende ellujäämus), kusjuures see on neile obligatoorne – ehk üks ilma teise liigita ei saa elada. Neutralism on kahe erineva liigi vaheline suhe ökosüsteemis, mille korral liigid üksteist märkimisväärselt ei mõjuta pärssivalt ega soodustavalt. Mükoriisa ehk seenjuur on sümbioos, täpsemalt mutualism seente ja taimejuurte vahel. Kontiinum e pidevus Diskreetsus vastand kontiinumile, taimkatte katkevus Mitmekesisus on erinevate elukeskkondade üldine muutlikkus või siis teatud keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutavate erinevate organismide paljusus Liigirikkus on teatud ala liikide mitmekesisus Liigierisus näitab kuidas antud ala isendite koguarv jaotub erinevate liikide vahel Sündimus sündide esinemine mingi piirkonna rahvastikus Immigratsioon sisseränne, inimeste ränne ühest riigist teise
eraldiseisvad) 4) poliitilise võimu allikad ning piirid 5) ühiskonna majanduse eesmärgid ja vahendid (kas on vaja majanduslikku võrdsust või piisab juriidilisest ning poliitilisest võrdsusest). Poliitiline spektrum. Siin on kaks mõõdet: 1) suhtumine muutustesse – radikaalid, mõõdukad, konservatiivid, reaktsionäärid. 2) väärtused – kommunism, sotsialism, sotsiaaldemokraatia, liberalism, libertalism. Samas on võimalik panna parem-vasakpoolsuse kontiinumile erakondi üksnes majanduslike tõekspidamiste järgi. Lijphart eristab siin 4 erinevat võimalust: 1) tootmisvahendite riiklik (v) või eraomanduslik (p) kuuluvus; 2) riigi roll majanduse planeerimisel on tugev (v) või nõrk (p); 3) ühiskondliku rikkuse ümberjagamise toetamine (v) või vastuseis (p); 4) riiklike sotsiaalabi programmide laiendamine (v) või vastuseis sellele (p). 21. sajandi alguses on enamik suuri ideoloogiaid suuresti oma nägu kaotamas. Toimub kõigi suundade