fraasipõhjaga, nt vähekasulik, läbimärg. Prefiksilaadse modifitseeriva funktsiooniga on püsti-, puru-, padu- ja seotud tüvekujud puht ja laus: püstirumal, puruhaige, paduigav, puhtteaduslik, lausselge. Liitomadussõnu moodustavad ka eitussõna mitte- (mitteametlik) samuti kinnistüved eba- (ebaaus), üld- (üldinimlik), eri- (erikujuline) ning üli- (ülisuur). Deverbaalse põhiosaga omadussõnad moodustavad kontiinumilaadse rühma liitsõnatuletistega. Põhiosaks on ühend- ja väljendverbide või verbifraaside adjektiveerunud kesksõnad ning lik- või matu- liitega tuletised, mille liitmismallid on seotud tuletuse aluseks oleva verbi fraasistruktuuriga (külma kartma – külmakartlik; osavõtmatu). Liitkesksõna laiendosaks on ühendverbi kuuluv või põhiverbi laiendav määrsõna (ligitõmbav, varalahkunud), väljendverbi kuuluv või verbi rektsioonilaiendi vormis käändsõna (arusaadav, lugupeetud)
(nt alaliik, libahunt, piibeleht, ulgumeri, padujooming, ülikool, vaegkuulja, segamets). Nende hulgas on ka võõrtüvesid (nt superhind, antikeha, eksmees, miniseelik, pseudomure, küberrünnak, retroviirus). Kinnistüvena ja lühitüvena tõlgendatavate moodustustüvede piir on ebakindel. Deverbaalne põhiosa Deverbaalse põhiosaga liitnimisõnad moodustavad kontiinumilaadse rühma liitsõnatuletistega. Enamik deverbaalseid liitsõnu on moodustatud objektgenitiiviga (nt tööotsija, lõhepüük, maadevahetus, asjadevalitseja, rahapesu). ● Deverbaalse nimisõna laiendosaks võib olla ka alusverbi laiendav ma-tegevusnimi või selle käändevorm (nt liikumahakkamine, magamaminek, istumajäämine, olemasolu), da- tegevusnimi on harvem (nt loodab võita > võidulootus, idee kinno minna > kinnominekuidee).
annaabi.ee 
