kooskõlas sellega ,mis tekib vastase või konkurentide tegutsemise läbi. Edukate muudatuste sammud Tunnetatud probleemid ja võimalused. Vajaduste rahuldamise võtmes on minigd mured. Sisemine loomingulisesus ja võimalused, mis tähendab, et tekivad ideed kuidas seda probleemi lahendada. Kohanemise ja rakendamise mote. Ressursid, mida saab kasutada. Nii võiks muudatused toimuda. See viib dilemmani. Kui võtame arvesse orgaanilise ja mehhanilise struktuuri, siis tekib dilemma. Muudatuste konteskstis see asi ei tööta. Muudatuste juhtimine. Neli kategooriat. Organisatsioonid kui poliitilised raamistikud. Kogu aeg on konflikt inimeste ja sotsiaalsete gruppide vahel. Igaüks vaatab oma mätta otsast. Paljudel on hüve, kes organisatsioonist saavad kasu, nt kes on kõvematel kohtadel jne. Need on kõik muudatustele vastu. Struktuurimuudatused.
Individuaalne mõttetegevus: selle sotsiaalkultuurilised alged · Võgotski arvates suudame me üksikisiku mõttetegevust mõista ainult siis kui, võtame arvesse selle aluseks olevaid sotsiaalseid protsesse. · Võgotski põõras keelele enam tähelepanu kui Piaget, kuid lidaks rõhutas ta, et seda protsessi tuleb vaadelda ka konkreetse inimese kultuuri ning selle kultuuris olemas olevate tööriistade ja vahendite konteskstis. · LÄHIM ARENGU TSOON (ZPD) Võgotski keskseks konseptsiooniks on lähim arengu tsooni mõte, mis selgitab, kuidas laps teiste inimeste abil õpib. ZPD on vaemaa lapse tegeliku arengutaseme ja tema potentsiaalse arengu taseme vahel, mida laps võib saavutada, kas täiskasvanu juhtimisel või koostöö võimekate kaaslaste vahel. Keel ja mõte · Võgotski vaate järgi on kogu inimlik tegevus oma loomult