1)Petmine argumenteerimisel jaguneb otseseks valetamiseks, vale ja tõe läbisegi rääkimiseks, valetamiseks liialduste kaudu, valetamiseks idem per idem (circulus vitiosus on loogikas tõestusviga, mille puhul tõestamiseks kasutatakse seda, mida alles on vaja tõestada, või definitsiooniviga, mille puhul defineeritava mõiste seletamiseks kasutatakse seda mõistet ennast) ja petmiseks väitluspartneri moonutamise kaudu (rebitakse kontektsist või võidakse panna suhu sõnad , mida ta pole öelnud). 2)Vestulpartnerile hinnangu andmine kui demagoogiline võte. 1) Argumentum ad hominem on loogikaviga, mida tehakse, kui mingi väite tõestamiseks viidatakse selle inimese positiivseile või negatiivseile omadustele, kes väite estas või kelle kohta väide käib. 2) Pilkamise või irooniliste lausete kaudu halvustava suhtumise väljendamine. Puublik tajub seda kui ,,keelatud võtet". 3) Tahtlik hämamine
sama ka tulevaste põlvkondade jaoks. Happy Planet Index • http://www.happyplanetindex.org/list.htm Rahulolu mõjurid? Millest subjektiivne heaolu sõltub? Kindlasti on oluliseks mõjuriks materiaalne olukord, inimeste jõukus. Üldises plaanis on jõukamates ühiskondades inimesed oma eluga rohkem rahul kui vaesemates. Samas pole rikkuse-heaolu seos lineaarne ega absoluutne, uurijad osutavad selle seose mitmetele eripäradele. Esiteks - rikkuse mõju sõltub kontektsist. Riigisiseselt on sissetuleku ja subjektiivse heaolutunde vaheline seos tavaliselt nõrgem kui riikidevahelises võrdluses. Dieneri analüüsid näitavad, et korrelatsioon sissetuleku ja subjektiivse heaolu vahel jääb ühe riigi siseselt keskmiselt piiresse 0.15 – 0.20, seevastu riikidevahelises võrdluses on seos oluliselt tugevam (eri uuringute keskmisena ca 0.60). Diener seletab seda asjaoluga, et peale erinevuse sissetulekutasemes on
annaabi.ee 
