muust tekstist selgelt eristatuna; seejärel on need ,,tõlgitud" esitava diskursuse keelde (aabitsakeelde) sõnastatud lastele arusaadavalt. Järgmises, aastatel 19071923 ilmunud eesti aabitsas (Peterson, 1923), esitatakse kristluse põhiprintsiibid kohe aabitsakeeles, millest võib järeldada, et religioosne diskursus on muutunud isikulisemaks ja vähem institutsionaalseks.) Kuidas taasesitatavat diskursust esitavas diskursuses kontekstualiseeritakse? Küsimus on oluline nt negatiivsete, konkureerivaid erakondi või poliitikuid halvustavate valimisreklaamide analüüsimisel, seda ka eetilisuse vaatevinklist sõltuvalt taasesitamise kontekstist võib algne tähendus oluliselt muutuda. Kuidas viitab tekst eeldustele? Implitsiitsetele, vaikimisi eeldustele võib viidata nt kõrvallause sisu (vt 8.-9. klassi kodanikuõpetuse õpiku näide eespool), määrav artikkel
üha kasvava homogeniseerimise osas, püsivad olulised rahvuslikud erinevused - vähemalt domineeriva poliitika osas liikuvate tudengite konstruktsioonid. Paljud neist on seotud kohalike poliitiliste teguritega, sealhulgas muu hulgas rände, tööturu dünaamika ja suhetega ELiga. Lisaks konkreetsete viiside demonstreerimisele, kuidas laiemaid globaalse poliitika (antud juhul rahvusvahelistumisega seotud) nõudeid kohalikul tasandil uuesti kontekstualiseeritakse, on see aidanud kaasa ka „rahvusvahelise üliõpilase” kui ainsuse kategooria dekonstrueerimine ja näidati, kuidas mobiilse üliõpilase tegelaskuju võetakse sageli kasutusele muude probleemide proksina. Ehkki - keskendudes üksnes poliitilistele dokumentidele - pole ta suutnud esitada mingeid tõendeid selle kohta, kuidas domineerivad konstruktsioonid mõjutavad õpilasi endid, viitab tööst ilmnenud esindatuse oluline mitmekesisus vähemalt sellele, et võtta võib väga erinevaid