igasugune adjektiivi ja adverbi laiend, nt. Käisin nädalavahetusel metsas, Tänavune sügis on üllatavalt soe. Täiend e. atribuut nimisõna laiend, nt. sinine taevas, koorega kohv. 6. Mis on eesti lause põhitüübid ja mille põhjal neid eristatakse? Liigitamise aluseks on lause teema (nimetatud ka pragmaatiliseks subjektiks), grammatilise (GS) ja semantilise subjekti suhe kontekstivabas, neutraalse sõnajärjega lauses. TS tegevussubjekt Subjektisuhe Lause põhitüüp Näiteid GS = TS = teema Normaallause: transitiivne Mees ehitas maja intransitiivne Poiss jookseb 2 Mari on haige
transitiivlause objekt aga teistmoodi. Ergatiivsüsteem - osades keeltes tõlgendtatakse I, S ja O suhteid I=O ja S markeeritakse erinevalt. S-i kääne on ergatiiv, I ja O käänet nim absolutiiviks või nominatiiviks. 34. Sõltuvus ja valents. Sõltuvusgrammatika - kirjeldatakse sõnadevahelisi süntaktilisi sõltuvussuhteid, eelkõige mis on endotsentrilise struktuuri põhisõna ja selle laiendid. Komplement on kohustuslik lauseliige. Põhisõna ei saa esineda kontekstivabas lauses ilma komplemendita. Valents - selle kohtade või argumentide e kohustuslike laiendite hulk Valent on eelkõige verbidel. Verbide valents võib olla 0-3 35. Ühildumine. Ühildumine e kongurents - sõna teatud vormitunnuste tingitus teise elemendi vastavatest vormitunnustest või semantilistest omadustest. Ühildumine on väga levinud nähtus keeltes. Nt eesti keeles peavad adjektiivatribuudid olema samas käändes kui nende põhisõnaks olev substantiiv. Sooühildumine
annaabi.ee 
