kasutavatel olenditel. Püüab kaht osapoolt sünteesida semantilised struktuurid pole süvastrutktuuride peegeldused vaid omavad ka vastastikmõju. · Kognitiivne semantika seisukoht sarnane generatiivse semantikaga pindstruktuurid määravad ära olulisel määral, kuidas grammatilised struktuurid toimima hakkavad. · Kognitiivne pragmaatika · Keel on formaalsete suhete kirjeldus keelekasutus funktsioonist lähtuvalt. Funktsioonid erinevad kontekstiti ja keele abstraktsest kirjeldusest ei piisa, et keelt seletada. Pöörduti rohkem vormist funktsiooni poole. · Keelt ei vaadatud autonoomse ja suletud sutruktuurina vaadati keelt teatud kasutuskontekstis. Sotsiaalsuse rõhutamine. Kognitiivse keeleteaduse olulised suunad · Roland W. Langackeri kognitiivne grammatika keelt ei ole võimalik kirjeldada keelekasutaja kognitiivsetele struktuuridele viitamata ning et grammatilised
- Sisutasand – see, millest räägitakse - Suhtetasand – see, kuidas räägitakse Need eksisteerivad alati koos, mitte kunagi ei ole need lahus. Suhet määratletakse kolmel tasandil: (defineerin, kuidas) mina, (defineerin, kuidas) sina, omavaheline suhe. Alati kedagi kõnetades loome suhtemääratluse. Tegemist on alati enese, teise ja omavahelise suhte määratlusega. Suhtemääratlused võivad situatsiooniti, hetketi, kontekstiti muutuda. Suhete määratluse puhul on 3 võimalust: - kui teine selle aktsepteerib (mõlemad pooled on suhete määratlemisega rahul), siis edasisel ajal ei pea suhtemääratlemisele aega kulutama. - Suhete määratlus lükatakse tagasi, ei olda rahul, suhe tuleb ümber määratleda nii nagu neile sobib. Kui suhete määratlused on konfliktsed, võib see kanduda teistesse olukordadesse (nt paari
annaabi.ee 
