sajandisse, mil väikesest kalurikülakesest hakkas arenema suur kaubanduskeskus. Oma hea geograafilise asukoha tõttu on sadamal hea ühendus sisemaaga ning kogu ülejäänud Euroopaga. Ookeanilaevadega saabunud kaupu veetakse edasi väiksemate merelaevadega, jõealustega, raudteel ja maanteel. Sadamaala on Rotterdami ajaloolisest südamest pidevalt mere poole arenenud. 1960. aastal otsustati avada rannikul uus piirkond nime all Maasvlakte, mis võimaldas lisada uusi konteinerterminale. 2008. aastal hakati rajama Maasvlakte2 projekti – kasvades Põhjamere arvelt 2000 hektari võrra ehk ligikaudu 20 protsenti. Kuigi Rotterdamist ei jäänud Teise maailmasõja ajal palju alles, lõi sadamalinn uuesti kiirelt õitsele ja seda tänu järk-järgulisele kaubandustõkete kaotamisele Euroopa Liidus.Rotterdami sadam asub 42 kilomeetrisel maaalal, kokku 12 426 hektaril. Uue põlvkonna ülisuured konteinerlaevad on kuni 400 meetrit pikad ja mahutavad 18 000 konteinerit
Peale laevade võib laevakompanii omada ja rentida muid transpordivahendeid, sadama- tehnikat, varustust või infrastruktuuri objekte, näiteks sadamaterminale. Sageli omavad suurte konteinerlaevade omanikud suurtes sadamates oma konteinerterminale. Laevadeta ühisvedaja (non vessel operating common carrier, NVOCC) on irma, kes pakub liiniveoteenust vedajana, võtab vastutuse vedajana ja annab veetavate kaupade kohta välja oma konossemendi. Erinevus laevakompaniist seisneb selles, et sellisel vedajal ei ole laevu, vaid ta
annaabi.ee 
