Konteinerite kogumine suure sadama erinevatelt kaidelt ja vedamine sorteerimisjaama või intermodaalvedude terminali oli äärmiselt aeganõudev ja kulukas tegevus. Kaks ööpäeva kulus vagunite sorteerimiseks ja rongi koostamiseks. Enne seda, kui konteiner jõudis sihtjaama, võidi seda vedada mitu korda ühest sorteerimisjaamast teise. Sel põhjusel oli konteinerite vedamine segarongide koosseisus koos muude vagunitega tavaveo graafikute raames aeganõudev ja kulukas. Konteinerlogistikas oli vaja hakata töötama välja uut kontseptsiooni, mille puhul ei kaotataks maismaatranspordil neid eeliseid, mida pakub konteinerite merevedu.1990. aastate algul võeti kasutusele süstikrongide (plokkrongide) kontseptsioon: veokid toimetavad konteinerid raudteejaama, kust väljub süstikrong. Konteinerite plokkrong väljub lähtejaamast kindlaksmääratud ajal kindla arvu vagunite ja/või konteineritega. Sihtjaama saabub see samuti graafikujärgselt
• 20 ft (6,1 m) • 40 ft (12,2 m) • 45 ft (13,7 m) • 48 ft (14,6 m) • 53 ft (16,2 m) Rahvusvahelises konteinerlogistikas on kasutusel 20 ft, 40 ft ja 45 ft (jalased) konteinerid. USA-s kasutatakse riigisiseselt 48 ft (14,6 m) ja 53 ft (16,2 m) pikkuseid standardkonteinereid. Konteinereid liigitatakse alljärgnevalt: Üldotstarbelised konteinerid (general purpose containers)
annaabi.ee 
