signaalkella. Laeval pikkusega 100 meetrit või enam tuleb helistada vööris signaalkella ja vahetult pärast signaalkella helistamist tuleb ahtris umbes 5 sekundi jooksul lüüa pidevalt gongi. Ankrus olev laev võib lisaks anda kolm järjestikust vilet, nimelt ühe lühikese, ühe pika ja ühe lühikese, et hoiatada lähenevat laeva oma asukohast ja kokkupõrke võimalikkusest. Lk196-197. 4. Kuidas kinnitatakse konteinereid, s.h ülemine rida? Igal konteinerlaeval on tehasest kaasa antud konteinerite kinnitamise plaan. Kinnitamiseks kasutatakse palju erinevaid vahendeid ingliskeelsete nimedega, milledel eestikeelsed nimetused puuduvad. Konteinerid laaditakse üksteise otsa ja ühendatakse twistlock’idega. Teki külge kinnitatakse konteinerid kuni kolmanda reani kas kettidega (lashing chain), kinnitusvarrastega (lashing rod) või trossiga (lashing wire). Ülevalt ühendatakse erinevad read bridge fiting’uga. Mida
varvita. ühendab laeva ankruga ja võimaldab ankrupeli mastis; konteinerid, siia hulka ülemine rida Joogiveetankid tuleb katta sanitaarvoimude 5) Ruudukujuline lipp ja selle all või peal kera Igal konteinerlaeval on tehasest kaasa antud poolt heakskiidetud varviga. Kord aastas tuleb (lipu ja kera värv ei ole tähtis); konteinerite kinnitamise plaan. Kinnitamiseks kontrollida joogiveetankide seisukorda, 6) oranzi värvi suits või tuleleegid; kasutatakse palju erinevaid vahendeid
Pikas tarneahelas leiab aset tavapäraselt palju peale- ja mahalaadimisi ning vaheladustamist, mis eeldab vastupidavat pakendit. Eriti oluline on arvestada ilmastiku- ja kliimamuutustega kaupade transportimisel globaalses ulatuses. Kui kaup jõuab kon- teineris konteinerlaeval talvisest Eestist kahe nädalaga troopilise, niiske kliimaga piirkonda, peab arvestama, et konteineris võib tõusta suhtelise niiskuse tase küllastumiseni ja pakendid märguvad. Niisugusel juhul peab pakkimisel kasutama toodete ja pakendite niiskuse eest kaitsmiseks täien- davat mähkimist pakkekilesse või muude meetodite kasutamist