asub 6m allpool merepinda, mistõttu vajatakse sadama laiendamiseks palju liiva. Jõe deltas paikneb ECT terminal ehk Deltaterminal, mis on teenindab Trans Atlantic ja Kaug Ida laevaliine. 1970-ndatel rajatud konteinerterminali kaide kogupikkus on 3,8 km. ECT terminal omakorda koosneb kolmest eri terminali alast. Terminali ühest osast veetakse konteinereid teise osasse rongidega. Eraldi terminal on konteinersadamas pargaste ja fiiderlaevade tarvis. Maerskil on terminalis oma kai koos konteinerkraanadega alates aastast 2000. Nädala jooksul teeenindatakse terminali poolt keskmiselt 50 fiiderlaeva ja 300 jõepargast. Terminali ladudes on seisab korraga keskmiselt 80 tuhat konteinerit. Ööpäeva jooksul siseneb ECT terminali territooriumile 4000 konteineriveokit, mis toimetavad sadamasse ja/või veavad välja 8000 TEU-d. Sadamast väljuvatest konteineritest tehakse fotod kõigist neljast küljest ja ka pealt. Nii on olemas
Fiiderliikluse sõidugraaikud on suhteliselt tihedad. Üks liinilaev võib külastada Lääne- mere sadamat isegi kaks korda nädalas. Konteinerlaevadel puuduvad üldjuhul lastikäsitlemisseadmed. Need liiguvad konteineri sadamate vahel, kus toimub konteinerite laadimine spetsiaalsete konteinerkraanadega. Arvestades, et kõikides väikestes sadamates pole vajalikke kraanasid konteinerite tõstmiseks, toodetakse ka kraanadega iiderlaevu, mis suudavad tõsta konteinerid kailt laevale ja laevalt kaile. Maailmameredel seilavad suurimad konteinerite emalaevad (13 000 – 14 000 TEU-d) kuu-
annaabi.ee 
