metalli, klaasi, tekstiili; − väravahoone – kõik koormad tuleb kaaluda ja tohi vedada: • ehitus- ja lammutusprahti; registreerida; (sageli veel soovituslik) • ohtlikke jäätmeid; − töökoda, garaaži ning autoratta- ja konteineripesula; • autokumme; − võib olla ka labor; • lõpnud loomi; − prügila territoorium peab olema taraga ümbritsetud. Miks ei tohi? • vedeljäätmeid. Miks on vaja arutleda jäätmete prügilakõlblikkuse üle? – vaja kaitsta loodust;
– prügi kaetakse pinnasega: • päevane kattekiht (et prügi ei lenduks, et vähendada kontakti); • ajutine kattekiht (täitunud prügilaosa vahepealseks katmiseks); • lõplik kattekiht (prügi isoleeritakse keskkonnast). Tänapäevaprügila on keerukas keskkonnarajatis: – olmehoone, milles on riietus- ja duširuum(id), söögituba ja tualett + õpperuumid; – väravahoone/kaalumaja – kõik koormad tuleb kaaluda ja registreerida; – töökoda, garaaži ning autoratta- ja konteineripesula; – võib olla ka labor; – prügila territoorium peab olema taraga ümbritsetud. Jäätmed prügilasse ei kõlba • orgaanilisi jäätmeid; • pakendeid ja pakkematerjali; • paberit, puitu, plasti, metalli, klaasi, tekstiili; • ehitus- ja lammutusprahti; • ohtlikke jäätmeid; • autorehve; • lõpnud loomi; • vedeljäätmeid. Prügilast jäätmekäitluskeskuseks • Prügilas peab olema võimalik jäätmematerjali ja ohtlikke jäätmeid välja sortida ja töödelda.