sisse teine, riskid on väiksed, ei ole õiget ega valet vaid vastastikune nõusolek, partnerit aksepteeritakse, võrdõiguslikkus. · Sotsiaalne distants sotsiaalne problemaatika läbi sotsiaalsete rollide (ülemus alluvasuhe), keskseks on tegevus mitte isiklik suhe, sotsiaalnehierarhia, võistlusmomendid, enese pakkumine (enesetutvustus). · Avalik tsoon põgusad kontatid, kõikidel on võrded õigused, sündumused väljaspool kontrolli, suhteliselt vähe isiklikku riski. Esimeses kolmes tagasisidestatud, avalikus tsoonis tagasisidestamatu. Kehaasendid asend kui esitlus, asend kui tegu. Tunnused avatus, suletus, pinge ja kalded. Suhtlusnurk. Enesekehtestamise erivõtted 1. Loomulik väide spontaanselt, ilma formaalse skeemita antakse teada oma vajadustest. On nagu on, aga seistakse enda eest. 2
keelelisi üksusi. MÕTLEME NÄITEID! (fb) Analoogia näide Eesti keele mitmuse tunnud de/-te on üldistunud enamiku käänete mitmuse vormides, sest teine mitmuse tunnus i sulandus eelneva täishäälikuga mille tahajärjel tekkis erinevaid häälikuid (-e, -i, -u). Ebareeglipärasuse vältimiseks hakati analoogselt mitmuse omastava vormidega (nt kalade) vormide munest, pesis, siilel asemel kasutame vorme munadest, pesades, siilidel. Areaalne (kasutuspiirkond ja kontatid) · Keelte jaotus vastavalt kõnelejaskonna piirkonna/riigi geograadilise asendile; · Ei ole puhas geograafiline jaotus, lisaks asukohale arvestatakse veel nt vastastikust suhtlust, ajalugu, keelte kontakte; · Substraaat, adstraat ja superstraat on kontaktis olevate/olnud keelte liigid; · Keelkontaktide tulemusel tekkinud kreoolkeeled (kontaktis tekkinud uus keel, millel oma sõnavara ja grammatika) ja pidzin (mõlema keele sõnu ja elemente, puudub