Vaia murde järeltulijaks peetakse Vaivara ala, mis ei välista selle murraku hilisemat liitumist Viru murdega. Tõenäoliselt said sealt alguse ka saarlaste ning läänemaalaste keelepruugis. (Rätsep 2002: 14) Niisiis oli Eesti aladel aastatuhande lõpuks välja kujunenud neli ulatuslikumat hõimumurret, kus oli arenemas sisemine diferentseerumine, mille tulemusena tekkisid hiljem taas uued murded. Selleks ajaks näis olevat kahanenud ka Eesti ala pidev keeleline kontat teiste murderühmadega, algul arvatavasti idarühma murretega, seejärel ka põhjarüma murretega. Selleks, et et üks keel saaks iseseisvuda, ongi vaja, et ta teistest murretest eralduks. Uue keele sündimisel on eriti tähtsad niisugused muutused, mis hõlmavad enamiku alusmurrete alast ja puuduvad samal ajal teistes sugulasmurretes. Kesksed on need innovatsioonid, mis muudavad ulatuslikult senist süsteemi või põhjustavad rohkesti uusi muutusi
Vaia murde järeltulijaks peetakse Vaivara ala, mis ei välista selle murraku hilisemat liitumist Viru murdega. Võib arvata, et just sel ajal olid kujunenud ka esimesed erijooned saarlaste ja läänemaalaste keelepruugis. Seega oli Eesti aladel aastatuhande lõpuks välja kujunenud neli ulatuslikumat hõimumurret, kus oli arenemas sisemine diferentseerumine, mille tulemusena tekkisid hiljem taas uued murded. Selleks ajaks näikse olevat kahanenud ka Eesti ala pidev keeleline kontat teiste murderühmadega, algul arvatavasti idarühma murretega, seejärel ka põhjarüma murretega. Et murded saaksid keeleks iseseisvuda, oli vaja eraldumist teistest sugulasmurretest ja samaaegset sisemist integreerumist. Seejuures oli oluline osa uuenditel. Uue keele sündimisel on eriti tähtsad niisugused muutused, mis hõlmavad enamiku alusmurrete alast ja puuduvad samal ajal teistes sugulasmurretes. Kesksed on need innovatsioonid, mis muudavad ulatuslikult senist
annaabi.ee 
