meeldi midagi ühistus, siis nad ei peagi olema liikmed ja astuvad välja. Ühistu liikmeteks on, ilma sellekohast avaldust esitamata, kõik Pärnus Papiniidu tn.35 asuva elamu korteriomanikud. Korteri võõrandamisel loetakse ühistu liikmeks vastuvõtmise päevaks omandiõiguse ülemineku päeva. 2.1.Suhtlemine KÜ elanikuteega. Majas igas treppikojas on teadistetahvel, kus on väljas esimehe-, raamatupidaja-, santehniku- ja elektriku kontakttelefonid, aruanded, kuulutused ja igasugused teated selle kohta, mis on toimunud majas ja mis hakkab toimuma. Iga nädal esimees ja raamatupidaja võtavad vastu elanike kontoriruumis, mis asub keldri saalis. (neljapäev 18.00-19.00) 2.2.Suhtlemine KÜ võlgnikuteega. - Kaks kuud me teeme hoiatusi üürikviitungil, et tuleb tasuda võlg, tasumata jätmisel paneme 0,07% viivist iga viivitatud kalendripäeva eest maksmata summalt. - Kui see ei aita siis saadame tähitud kirja
võimalust rahuneda, välja puhata; · vajadusel ajutist elupaika; · psühholoogilise nõustamise ja kriisiabi võimalust; · abi ametiasutustega (nt politsei, sotsiaalamet) suhtlemisel; · informatsiooni probleemi juriidiliste külgede kohta (nt kohus, lahutus, lastekaitse) ja võimalusel ka juristi konsultatsiooni; · tuge nn uue elu alustamisel; · võimalust alati varjupaika tagasi pöörduda, et koos arutleda järgmisi samme. Varjupaikade kontakttelefonid on rahaliste võimaluste piires avatud reeglina ööpäevaringselt , sinna tasub helistada ka siis, kui hetkel ei ole vaja mitte ajutist elupaika vaid lihtsalt nõuannet. Samuti lepitakse telefoni teel kokku varjupaika saabumine, sest aadressid ei ole turvalisuse huvides avalikud. Kõik Eesti naiste varjupaigad on loodud kodanikualgatuse korras. Esimene varjupaik loodi Tartus 2002. aastal. Järgmisena alustas 2005. aastal tegevust varjupaik Tallinnas. 2006
annaabi.ee 
