lõikejõud M Medium. Esimene valik. Positiivne lõikeserv, keskmised ettenihked H Heavy. Suured ettenihked, suur vajatav võimsus. 5) Algse lõikereziimi määramine Lõikereziimid tuleb optimeerida lähtuvalt pingist ja olukorrast. Lõikekiiruse valik (m/min) Ettenihke valik (mm/min) 4. Dünaamiline freesimine Maailmas ca 2010 aastast. Eestis kasutab 10-15% firmadest. Dünaamilise freesimise olemus seisneb freesi kontaktpinnas toorikuga, mis on igal ajahetkel kontrollitud. Lõikesügavus on suur enamasti võrdne lõikeserva pikkusega Plussid: low radial engagement (ae): suuremad lõikekiirused, suurem ettenihe, sügavam lõikesügavus, vähendatud töötemperatuur, õhem laast, frees kulub ühtlaselt kogu lõikeserva ulatuses, suurempüsivusaeg, lõikeinstrumendi purenmise oht väheneb, töötlemise aeg ca 2,5 korda lühem Miinused: kasutatakse vähe, sest paljudes ettevõtetes puuduvad nii CAM tarkvara kui ka
Adhesioon e. liimumine: domineerib puhtal siledal teekattel, sltub pinnakihi temp. ja kontaktpinna pindalast. Pinnakihi deformatsioon: domineerib ebatasasel teekattel, sltub kummimaterjali temp., materjali hstereesist, konakuste kaldenurgast. Pinnakihi mahalikamine e. kulumine: sltub pinnakihi temp. ja lbilibisemise kiirusest, kummimaterjali omadustest, teekatte abrasiivsusest. Pikisidestustegur: vljendab rattale mjuva vertikaalju ja rehvi- ja teekatte kontaktpinnas mjuva pikiju suhet. Sltub siirdenurgast ja lbilibisemisest. Siirdenurk: nurk ratta veeretasapinna ja rehvi kontaktpinna veeresuuna vahel. Selle vrtused erinevatel ratastel mravad auto juhitavuse iseloomu. Rehv mrab auto dnaamilised piirid teel liikudes. 2-toruline teleskoop amort: tööpõhimõte seisneb selles, et vedrustuse kokkusurumisel liigub amordi varras sisesilindrisse, kolb liigub alla ja osa hüdroõlist voolab läbi kolvis olevate klappide välissilindrisse, sisesilindrisse