joonis 5.2). Peakontaktide arvu järgi tehakse vahet ühe-, kahe-, kolme- ja neljapooluseliste kontaktorite vahel. Joon. 5.2. Kolmepooluselise kontaktori tingmärk. Neljas on abikontakt. Abikontakt võib olla sulgekontakt (ülal) või/ja lahkkontakt (avanev kontakt) (all) Kontaktide mitmekesisus on suur. Mõned tingmärginäited on joonisel 5.3. Nõuded kontaktorile: · suur lülitus- ja väljalülitusvõime (10...20 nimivoolu) · pikk iga suure lülitussageduse juures · suur elektriline kulumiskindlus kuni 3 miljonit tsüklit, seejuures ka käivitusvoolusid lahutades · suur mehaaniline kulumiskindlus kuni 10...20 miljonit tsüklit · tehnoloogiline lihtsus, väike mass ja mõõdud · suur töökindlus 78 Joon. 5.3. Kontaktide tingmärke
kuumutusseadmete toiteks. Samuti sobivad nad mikrolaineahjude ja ultraheliseadmete toiteks, kus vajatakse kõrgsageduslikke, kuid mittereguleeritavaid toiteallikaid. Kui resonantsvaheldi väljundisse lülitada alaldi, siis saadakse alalispinge resonantsmuundur. Sagedusmuundur ühendatakse toitevõrgu ja mootoriga mitmesuguste aparaatide abil. Üks võimalik lülitus on näidatud joonisel 4.42. Lisaks mootorikaitselülitile (sulavkaitsmetele) ja kontaktorile lülitatakse ahelasse toitevõrgu kaitseks kommutatsiooiprotsessidest tingitud häirete eest drossel ning raadiosageduslik võrgufilter. Neist esimene kaitseb võrku madalsageduslike, teine aga kõrgsageduslike häirete tungimise eest võrku. Muunduri ja mootori vaheline ühenduskaabel valmistatakse varjestatud soontega, et vähendada kaablist kiirguvaid kõrgsageduslikke häired. Mootorikaitelüliti või sulavkaitsmed Kontaktor
esimese kiirenduskontaktori KM1 avaneva kontakti. Seega saavad mõlemad kiirendusreleede mähised toite vahetult skeemi pingestamise tulemusena ning relee KA2 hakkab viidet lugema peale esimese kiirenduskontaktori KM1 rakendumist. Rakendumisel viitega toimivate aegreleedega skeemi on kujutatud joonisel 1.11. Selles skeemis on kasutatud ainult üht aegreleed KA, mis juhib oma viitega sulguva kontaktiga esimest kiirenduskontaktorit KM1. Teise kiirenduskontaktori KM2 juhtimine toimub kontaktorile KM1 kinnitatud täiendava viitega sulguva kontakti abil. Joonis 1.11 Peale skeemi pingestamist on nii kiirendusrelee KA kui kiirenduskontaktorite KM1 ja KM2 mähised pingestamata, sest nad saavad toite läbi liinikontaktori KM, esimese kiirenduskontaktori KM1 ja kiirendusrelee KA sulguvate kontaktide. Mootori käivitamine algab liinikontaktori KM rakendumisega, mille tulemusena sulgub tema
annaabi.ee 
