setete kuhjumisel. Sete saab kivimiks kivistudes – mineraaliterade liitumise protsess. Iseloomulikud on fossiilid. nt: liivakivi, lubjakivi, põlevkivi III Moondekivimid Tekivad tard- või settekivimite moondumisel kõrge temperatuuri/rõhu tõttu. nt: graniidist saab gneiss; liivakivist kvartsiit ning lubjakivist marmor Moonde tüübid: Regionaalmoone – litosfääri laamade kokkupõrke piirkondades, kõrge temperatuur ja rõhk Kontaktmoone – maakoores tarduvate magmamasside ümbruses, kõrge temperatuur Purustusmoone – murranguvööndites kivimite rebenemine, kõrge rõhk Laamade liikumine ja kaasnevad protsessid 1) Ookeaniline ja mandriline laam põrkuvad Ookeaniline laam sukeldub vahevöösse, sukeldumiskohta tekib süvik. Mandri äärele tekib vulkaanidega kurdmäestik. Nt: Andid. 2) Ookeanilised laamad põrkuvad Vanem ja raskem laam sukeldub teise alla, algul tekivad veealused vulkaanid, hiljem need kerkivad
purskekivim, tüüpiline ookeanipõhjas,musta värvi); Graniit(jämekristalne süvakivim mandritel, koosneb punaka kaaliumpäevakivi, valkja naatrium- ja kaltsiumpäevakivi, halli kvartsi ning vähestest musta vilgu ehk biotiidi kristallidest). b. Moondekivimid – sette-, tard- kui ka moondekivimite mineraalide ümberkristalliseerumisel ehk moondumiusel tekkinud uued kivimid. Eristatakse kolme moondetüüpi: regionaalmoone(litosfäärilaamade kokkupõrkepiirkondades), kontaktmoone(maakoores tardunud magmamasside ümbruses kuumenenud kivimid), purustusmoone(murranguvööndites kivimite rebestumisel kõrge rõhu toimel). Nt. Gneiss(regionaalmoondel tekkinud, vöödiline); Marmor(tekib karbonaatkivimite moondel, värvus varieerub valgest mustani, ilus voolujooneline tekstuur). c. Settekivimid – tekkinud kuhjunud murenemis-keemilise settimise või organismide elutegevuse saadustest ehk setetest. Enamasti kihilised, neis leidub loomade ja
127. Savikivim argilliit - kilt kristalliline kilt gneiss migmatiit kui kivimite moondeline rida T ja P tõustes (madala ja kõrge astmega metamorfsed kivimid kuni kivimiteni nende ülessulamise piiril). 128. Mis juhtub savimineraalidega nende metamorfismil? 129. Milline kivim moodustub monomineraalse lubjakivi ja - liivakivi moondel regionaalse metamorfismi tingimustes juhul kui keskkonda ei kanta uusi keemilisi elemente? 130. Kontaktmoone - selle sisu. Milline moondefaktor on kontaktmoondel kõige olulisim? Kus maakoores toimub kontaktmoonde kivimite moodustumine? Kontaktmoone: tekib tarduvate magmakollete ümbruses 131. Kontaktoreooli mõiste? Tuline magma kuumutab ümbritsevaid kivimeid. Kivimeid, mis on allunud kõrgema temperatuuri mõjutustele nimetatakse kontaktoreooliks ehk kontaktivööks. Need kivimid, mis on kontaktivöös alluvad kontaktmoondele. 132
annaabi.ee 
