Kuna ka keha ümbritsev keskkond kiirgab tagasi, siis soojusvoo arvutamiseks on vaja kasutada valemis nii keha enda kui ümbritseva keskkonna temperatuuride neljandaid astmeid. Kuna kehade kokkupuutel avaldab nende soojusmahtuvuse kõrval toimet ka nende soojusjuhtivuse kiirus, siis kasutatakse nende parameetrite koos arvestamiseks kontakttemperatuuri Tc mõistet. b1T1 +b2T2 Tc = (57) b1 + b2 kus b kontaktkoefitsient, indeksid tähistavad vastavalt esimest ja teist keha. (Paljale inimjalale on mugavaks kontakttemperatuuriks 25,4 Celsiust ja paljale käele maksimum 45 Celsiust). Mõnede materjalide soojusülekande omadused 300K ja normaaltingimuste juures. Materjal Tihedus (kg m-3) Soojusjuhtivutegur k Kontaktkoefitsient b (J (W m-1 K-1) m-2 K-1s-1/2)
Seejuures esimese 100 m teelõigu lõpul on kiirus 10 m/s ning teise lõpul 15 m/s. Kummal teeosal on kiirendus suurem. 4. Viit kilogrammi õhku sisaldav anum liigub kiirusega 100 m/s. Kui palju tõuseb õhu temperatuur anumas, kui see äkki seisma jääb? Soojuse kadu seinte kaudu lugeda võrdseks nulliga. Õhu erisoojus 1000 J/kg K. 5. Millise temperatuuriga puutükki saame veel sõrmedega katsuda, kui sõrme temperatuur on 32 °C, maksimum kontakttemperatuur 45 °C ning puu kontaktkoefitsient on 290 J/ K m2 ning inimnahal 1120 J/ K m2 ? 6. Kui kõrgele maapinnast võiksime tõsta koormuse, mille mass on 100 kg, energia arvel, 10 mis vabaneb 100 g veeauru kondenseerumisel, kui veeauru temperatuur on 100 °C? (L = 2,3 MJ/kg ) 7. Turist sõitis jalgrattaga ühest linnast teise. Pool teed läbis ta kiirusega 14 km/h. Pool
annaabi.ee 
