ja ajutiselt mullaprofiili ulatuva kapillaarvöötme või põhjavee mõjutusel. 86. kestvalt liigniisked mullad - on glei - ja soomullad, kus põhjavesi on mullaprofiiliks ja soostumist põhjustab ka pealevalguv pinnavesi. 87. ebastabiilse niiskusrežiimiga mullad - lõimiselt kahekihilisel lähtekivimil kujunenud automorfsed mullad, kus pärast rohkeid sademeid või lume sulamist koguneb mullaprofiilis kontaktkiht ülavesi, põhjustades sel alal ajutits liigniiskust. 88. automorfsed mullad, poolhüdromorfsed mullad - on need mineraalmullad, mida pealevalguv pinnavesi ega ka põhjavesi olulisel määral ei mõjuta. Poolhüdromorfsed on kõik soostunud mineraalmullad, kus esineb liigniiskust tingituna gleistumisest ja turvastumisest 89. hüdromorfsed mullad - kõik soomullad, kus turbahorisondi tüsedus ületab 30cm piiri. 90
..65%. 48. Millistest füüsikalistest omadustest tulenevad adhesiooni probleemid puidust armatuuri ja termoplastist maatriksi piirpinnal? (selgitus: adhesioon on molekulaarjõudude põhjustatud seos eri faaside või kehade kokkupuutepindade vahel. Adhesiooni tõttu näiteks klaas märgub ja grafiit jääb kirjutamisel paberi külge.) PPK enamike füüsikaliste ja mehaaniliste omaduste kujundamisel mängib otsustavat rolli puidukiu ja polümeeri kontaktkiht (sidestuskiht). Näiteks, eriti ei mõjuta nende kahe faasi omavaheline adhesioon materjali jäikust, küll aga tõmbetugevust ja elastsust, samuti roomavust ning dimensioonide stabiilsust niiskes olekus. Puiduosakeste uuringud on näidanud, et puidukiudude pinnaenergia tase on kiu pinna erinevates tsoonides erinev, lisaks mõjutavad sidestuskihi adhesioonivõimet ka kiu pinna siledus ja keemiline modifitseerimine.
peal. Kui see on õhem (30-40 cm), siis kujunevad välja heledad näivleetunud mullad L(P). Kui kattekiht on tüsedam, siis kujunevad välja pruunid näivleetunud mullad LP. Arvatakse, et automorfse rauarikkas horisondis baf leiab aset mõningane savistumine. Elg kihis võib leida aset leetumine, lessiveerumine kuid kindlasti leiab aset selles kihis ülagleistumine. Tüüpilised mullad Põlvamaa. Et ei tekiks ülavett, siis on kõige õigem kontaktkiht ära lõhkuda, selleks kasutatakse sügavkobesteid. Need mullad on tavaliselt karbonaadivaesel lähtekivimil kujunenud ning nad on happelised ja vajavad luojamist. Pinnareljeefil esimene LP, natuke madalamal LPg ehk gleistunud pruunnäivleetunud muld, veel madalamal LPG. Juhul, kui kattekiht on õhem, tekivad heledad näivleetunud mullad, mille profiil on L(P), L(P)g ja L(P)G. Erinevus on kahe mullla vahel see, et heledatel Baf puudub
annaabi.ee 
