Otsene kaar süüdatakse põleti elektroodi ja keevitava materjali vahel. Kaudne kaar süüdatakse elektroodi ja düüsi vahel ning põletist väljub ainult plasmajuga. Plasmakaare annab otsese kaarega põleti, plasmajoa aga kaudse kaarega põleti. Elektroodid valmistatakse kas vasest või volframist. Plasmat moodustavate gaasidena kasutatakse lämmastiku, argooni, vesiniku, heeliumi, hapnikku ja nende segusid. Kontakt- ehk punktkeevitus. Kontaktkeevitamisel kuumutatakse liidetavaid detaile neid läbiva vooluga ja surutakse liidetavaid kohad kokku kuni plastse deformatsiooni tekkeni. Enamlevinud on punktkeevitus ja joonkeevitus. Punktkeevitusel liidetakse detailil üksikutes piiratud pindade kontaktkohtades ehk punktides. Selleks asetatakse ühendatavad detailid servadega ülestiku ja surutakse elektroodiga kokku (joon.34). Joonkeevitusel saadakse pidev õmblus jadamisi asuvate ja üksteisega kattuvate punktidega.
d-juhtimisblokk; e-gaasibaloon; f-reduktor; g-keevituspüstol Joon. 33 Kõri koos püstoliga 16 Joon. 24 Kõri koos püstoliga Kontakt- ehk punktkeevitus. Kontaktkeevitamisel kuumutatakse liidetavaid surve detaile neid läbiva vooluga ja surutakse elektroodid vooluallikas liidetavaid kohad kokku kuni plastse deformatsiooni tekkeni. Enamlevinud on punktkeevitus ja joonkeevitus. Punktkeevitusel liidetakse detailil üksikutes
a-vooluallikas; b-etteveomehanism, c-traadipool; d-juhtimisblokk; e-gaasibaloon; f-reduktor; g-keevituspüstol Joon. 33 Kõri koos püstoliga 15 Joon. 24 Kõri koos püstoliga 16 15. Kontakt- ehk punktkeevitus. Kontaktkeevitamisel kuumutatakse liidetavaid surve detaile neid läbiva vooluga ja surutakse elektroodid vooluallikas liidetavaid kohad kokku kuni plastse deformatsiooni tekkeni. Enamlevinud on punktkeevitus ja joonkeevitus. Punktkeevitusel liidetakse detailil üksikutes ühendatavad detailid
nende segusid. Plasmakaart kasutatakse lõikamisel, keevitamisel ja pealesulatamisel, kusjuures töödeldav materjal peab elektrit juhtima. Plasmajuga kasutatakse peamiselt kuumutamiseks kuid ka elektrit mitte juhtivate materjalide keevitamiseks. Plasmakaarega on võimalik keevitada igas asendis. 3 10. Kontaktkeevitus, sulatuspõkk-, kõrgsagedus-, induktsioonkeevitus. Kontaktkeevitamisel kuumutatakse liidetavaid detaile neid läbiva vooluga ja surutakse liidetavaid kohad kokku kuni plastse deformatsiooni tekkeni. Enamlevinud on punktkeevitus ja joonkeevitus. Punktkeevitusel liidetakse detailil üksikutes piiratud pindade kontaktkohtades ehk punktides. Selleks asetatakse ühendatavad detailid servadega ülestiku ja surutakse elektroodiga kokku. Joonkeevitusel saadakse pidev õmblus jadamisi asuvate ja üksteisega kattuvate punktidega.
annaabi.ee 
