voog püüab takistada (kompenseerida) induktsioonivoolu põhjustanud magnetvoo muutust; EMI elektriväli erinevalt paigalseisvaid laetud kehi ümbritsevast väljast on see väli pööriseline (kinniste jõujoontega, mittepotentsiaalne); Foucault´ voolud mikroskoopilised pöörisvoolud, mis tekivad massiivsetes juhtides, mille tõttu juhid soojenevad (kasutatakse induktsiooniahjudes juhtivast ainest kehade kontaktivabaks kuumutamiseks, nt mikrolaineahi); Eneseinduktsiooni nähtus seisneb induktsiooni elektromotoorjõu tekkimises suletud juhtivas kontuuris tänu voolutugevuse muutumisele selles kontuuris, mis põhjustab magnetvoo muutumise läbi kontuuri poolt ümbritsetud pinna; EMI seadus eneseinduktsiooni jaoks eneseinduktsiooni emj on võrdeline kontuuris kulgeva I elektrivoolu tugevuse muutumise kiirusega Ei = -L ;
Jahutusvesi Aparaadi Võrgu toide reguleerimine Tagasivoolu kaabel 6 Tema osad: 1. Trafo; 2. Kõrgepinge sageduse tekitamise transformaator mis toodab kõrgsagedusega impulsse kaare kontaktivabaks süütamiseks; 3. Kaitse drossel ja kondensaator kaitseb trafot 1 kõrgsagedus impulsside eest, mis võivad vigastada trafo mähist; 4. Filter-kondensaator silub erinevaid poollaineid, mis tekivad keevitusprotsessides, omab alaldi effekti; 5. Kaitsegaasi magnetklapp kaitsegaasi voolu reguleerimiseks; 6. Juhtpaneel keevitusprotsessi juhtimiseks. 7. Veepump ja relee jahutusvee ringlemiseks ja relee kontrollib
33 (43) 4.4 Optronid Optron e. optopaar on seadis, mis koosneb ühisesse kesta paigutatud ning optiliselt sidestatud kiirgurist (kiirgusallikast) ja fotovastuvõtjast. Kiirguriks on enamasti valgusdiood, fotovastuvõtjaks kas fototakisti, fotodiood, fototransistor või fototüristor. Optroneid kasutatakse signaalide edastamiseks galvaaniliselt sidestamata sõlmedega elektroonikaseadmetes, elektriahelate kontaktivabaks kommuteerimiseks ning ka anduritena (peegeloptronid). Optroneid kasutatakse nii analoog- kui ka digitaalsignaalide ülekandmiseks. Analoogsignaalide puhul kasutatakse nn. lineaarseid optroneid, digitaalsignaalide ülekandmisel pole lineaarsus tingimata vajalik. Optronid nagu releedki võimaldavad väikese elektrisignaaliga juhtida suuri võimsusi, tagades seejuures ahelate vahel hea galvaanilise lahtisidestuse. Kui releedes
süsteemi (autol on arvutite tööd ühildav juhtimissüsteem). Esimesena võeti kasutusele süütesüsteemi tööd juhtiv digitaalsüsteem. Arvuti paigutati transistorsüütesüsteemi juhtplokki, lisati andurid ja signaalimuundurid, nii et kokku sai sellest digitaalsüütesüsteem. Järgmisena kaotati mehaanilised regulaatorid, alles jäi aga mehaaniline kõrgepingejaotur. Süütesüsteemi, kus ka see puudub, nimetatakse kontaktivabaks digitaalsüütesüsteemiks. Et arvuti saaks süütesüsteemi tööd paremini juhtida, peab tal olema info mootoris toimuvatest protsessidest ja ta peab seda ka juurde saama. Info jõuab arvutisse juhtplokis olevast püsimälust ja signaalimuundurist. Arvuti töötleb infot teatavasti kahendsüsteemis ja väljastab arvulise juhtsignaali signaalimuundurisse. See omakorda edastab signaali transistorlülititesse. Transistorlüliti on ühendatud madalpingevooluringi süütepooli ja kere vahele
PLC kontrollib järjekorras sisendite ja väljundite seisundeid. Sõltuvalt sisendite seisundite vastavusest programmiga fikseeritud tingimustele toimub täiturmehhanismide töösse- lülitamine. 2.5. Türistoride kasutamine elektriajamite jõuahelates. Türistore kasutatakse elektriajamite jõuahelates mitmesugustel eesmärkidel. Nad on mitmesuguste jõumuundurite (tüüritavad alaldid, sagedusmuundurid, pinge- regulaatorid) põhielementideks, aga neid kasutatakse ka jõuahelate kontaktivabaks kommuteerimiseks ja elektriajamite mitmesuguste talitluste saamiseks. Edaspidi vaatleme türistoride kasutamist nimelt ahelate kontaktivabaks kommuteerimiseks ja elektriajamite mitmesuguste talitluste saamiseks. Vahelduvvooluahelate kontaktivabaks kommuteerimiseks ja asünkroonmootorite mitmesuguste talitluste saamiseks kasutatakse türistori erinevust mittetüüritavast pooljuhtdioodist nende avamiseks ei piisa positiivsest potentsiaalist tema anoodil,
annaabi.ee 
