Toksilisuse allikaks on hambatäidise materjalina kasutatav hõbeamalgaam (elavhõbe, hõbeda, tina ja vase segu) ja selle valmistamise ajal tekkiv elavhõbeda aur. Käesoleval ajal on hõbeamalgaami kasutamine vähenenud. Oluliseks elavhõbeda keskkonna saastuse allikaks loetakse ka kremeeritavate laipade põlemisel erituvat elavhõbeda auru, mis pärineb hambatäidistest. Metalliline elavhõbe võib põhjustada pöörduvat neerude kahjustust samuti võib ta olla ka allergeen ja põhjustada kontaktekseemi. Metallilist elavhõbedat kasutatakse laboriaparatuuris, elektroodides, patareides termomeetrites, tänavavalgustites, päevavalguslampides, hambatäidistes ja kosmeetikas. Orgaanilist elavhõbedat sisaldavaid ühendeid kasutatakse pestitsiididena, mis on keskkonnas väga püsivad. Huvitavaid fakte Vanad-kreeklased tegid sellest määret ja vanad-roomlased kasutasid seda kosmeetikas. Vahemikus 14. sajand kuni 19. sajandi teine pool oli elavhõbe (HgCl2) kasutusel
haiguskoldes üheaegselt esinevad punetus, ketendus, sõlmekesed, villikesed ning lihhenifikatsioon (naha haiguslik paksenemus, karenemus ja kuivus). Eristatakse järgmisi ekseemivorme: kontaktekseem, mikroobne ekseem, düshidrootiline ekseem, nummulaarekseem, asteatootiline ekseem, seborroiline ekseem. Mõnikord on ka pruriigo ehk sügatõbi liigitatud ekseemide hulka. Kontaktekseem ehk käteekseem on sagedasemaid ekseemivorme, mis kahjustab kõige sagedamini labakäsi ja randmeid. Kontaktekseemi tekkimist soodustab lapsena põetud pärilikust ülitundlikkusest põhjustatud nahapõletik, kokkupuude allergeenide ja ärrititega ning stress. Käteekseemi põevad sagedamini naised. Haigus algab enamasti sõrmuse alt, levides sealt külgnevatele aladele, eriti 3. sõrme ja peopesa suunas. Labakätel olevad kolded on ebakorrapärase kujuga, leemendavad tugevalt ning tekivad kord ühes, kord teises kohas. Haigusest haaratud nahk sügeleb. Leemenduse kadumise järel muutuvad kolded kuivaks,
annaabi.ee 
