Temperament Temperament on iseloomulik psüühiline omadus, mille poolest inimesed üksteisest erinevad. Inimese temperamendi füsioloogiliseks aluseks on närviprotsesside tugevuse, tasakaalu ja liikuvuse vahekord. Temperament avaldub inimese käitumises ja tegevuses. Temperament Temperamendi avaldumisvormideks on tasakaalukus või tasakaalutus käitumises, ergas või nõrk reageerimine välismõjudele, liikuvus või inertsus tegevuses, kontakteeruvus, endassesulguvus või seltsivus Erutus ja pidurdus Erutusprotsessi tugevuse tunnusteks on inimese võime pikemat aega vaimselt ja füüsiliselt pingutada. Pidurdusprotsessi tugevuse tunnusteks on püsiv keskendumisvõime tööle segavatest kõrvalärritajatest hoolimata. Närviprotsesside nõrkus Tunnusteks on pidev loidus, lõtvus, töövõime vähesus, ükskõiksus.
teda teistest eraldav lõhe. Kuna ta teistest kaugeneb, siis on tal nende kohta liiga vähe teadmisis, kogemused ümbruskonna lävimisel jäävad lünklikumaks, sellega sugeneb suhtlemise ebakindlus. Ta peab inimestevahelistes suhetes orienteerumisel läbi ajama vaud oletuste ja fantaasiaga ja nii tekivad sügavad kahtlused, kas muljed ja ettekujutused teistest on vaid pettekujutlused või vastavad tegelikkusele. Vähene kontakteeruvus ümbritsevate inimestega tekitab ebakindlust, ulatudes lakkamatustumbusust ja kõige haiglaslikust seostamisest omaisikuga tõeliselt hullumeelsete pettekujutluste ja petlike tajudeni, milles sisemine ja välimine segi aetakse. Täis umusku ning tagant tõugatuna kindlustunde puudumisest arendab skisoidne isik endas selle tunde nimel eriti selliseid funktsioone ja võimeid, millest võib loota, et need tulevad kasuks maailmas orienteerumisel; meelelist tunnetust, intellekti, teadvust, mõistust
annaabi.ee 
