loogikaühend (VN). NV kujutab endast rööbiti (VÕI-lüliga) ühendatud NINGlülisid, kus kõigepealt teostatakse NING-tehe ja seejärel VÕI-tehe, nagu on näha joonisel 2 elektriskeemina ja kolmes erinevas programmeerimise viisis. Joonis 2. NING-VÕI-loogikaühend VÕI-NING-loogikaühend VÕI-NING-loogikaühendi (VN) skeem kujutab endast jadamisi (NING-lüliga) ühendatud VÕI- lülisid. VN programmeerimine ei erine oluliselt loogikaskeemi ja kontaktaseskeemi esitusviisi kasutamise korral NV-st, kuid erineb oluliselt käsulisti kasutamisel (joonis 3). VN programmeerimisel käsulistina tuleb kasutada sulgusid, kuna nii määratakse kontrolleri jaoks kindlaks, et VÕI-tehe tuleb teostada enne NING-tehet. Nagu teada, on kahendloogikas VÕI-tehe võrreldes NING-tehtega sekundaarne. Antud juhul teostatakse VÕI-tehe enne NING-tehet; võib enda jaoks põhjendada ja meelde jätta, kus ja millal kasutatakse sulgusid.
114 Mootori juhtimine programmeeritava kontrolleriga Tänapäeval kasutatakse relee-kontaktorjuhtimise asemel sageli programeeritava kontrolleriga juhtimist. Sel juhul realiseeritakse kogu juhtimisloogika kontrolleri programmiga, kusjuures programmeerimiseks saab kasutada erinevaid mooduseid. Joonisel 4.6 on näidatud mootori käivituslülituse (a) programmeerimine loogikakontrolleris kontaktaseskeemi (b), loogika- skeemi (c) ja käsulisti (d) abil. Programmi koostaja saab valida endale kõige sobivama programmeerimismooduse, kusjuures kontrolleri valmisprogrammi saab automaatselt teisendada soovitud kujule. Käivitusnupule S1 vastab kontrolleri sisendsignaal E 0.0 ning peatamisnupule signaal E0.1. Kontaktori K1 olekule vastab kontrolleri väljundsignaal A 1.0. a b d
salvestatud programmi järgi iga teatud ajavahemiku järel sisendite olekut sisend- plokis. Sõltuvalt sisendplokist saadud infole saab protsessor programmi põhjal otsustada, millise väljundi olekut tuleb väljundplokis muuta. Protsessor käib tsükliliselt läbi kõik programmimällu kirjutatud käsud. PLK programmeerimiseks kasutatakse rahvusvahelise standardiga IEC 61131 määratud programmeerimisviise (joonis 5.9): Joonis 5.9 kontaktaseskeemi Ladder Diagram (LD) või Ladder Logic (LAD); algoritmi plokkskeemi ehk sammprogrammi Sequential Function Charts (SFC); loogikaskeemi Function Block Diagram (FBD); C++ või Pascal´i sarnast kõrgkeelt Structured Text (ST); käsulisti Instruction List (IL) või Statement List (STL). Ülaltoodu näitlikustamiseks vaatleme elektriajami programmjuhtimist loogika- kontrolleri TSX17 abil. Juhtimisülesanne on järgmine.
annaabi.ee 
