2 Treimisoperatsiooni teine siire on pinna 1 treimine. Kinnitan detaili tsentraalavaga torni (kusjuures tsentraalava on eelnevalt puurimise teel töödeldud). Seejärel töötlen välistreiteraga pinna 1. Ül 5 Joonis 4 Pinna 2 töötlemine (esimene treimissiire) Joonis 5 Pinna 1 töötlemine (Teine treimissiire) Ül 6 Elektererosioontöötlust- on rohkem mõeldud hästi tugevate materjalide töötlemiseks/tükeldamisek. Põhineb kontakidevahelisel sädelahendusel. Puuduseks on aga pinkide kallidus ja madal tootlikkus. Ei ole majanduslikult otstarbekas. Elektrokeemiline töötlemine põhineb kõrgendike lagunemisel. Pole mõtet kasutada, kunaei ole vaja nii kõrget pinnakvaliteeti nagu see meetod võimaldab Ultrahelitöötlus põhineb materjali eemaldamisel ultrahelisagedusega löökide abil. Kasutatakse pigem väga kõvade, aga haprate materjalide töötlemiseks (räni, kvarts, vääriskivid). Saadav
Koorivtöötlemisel on ettenihe vahemikus 0,25...1,8 mm, puhastöötlemisel võetakse määramise aluseks nõutav pinnakaredus ja ta on vahemikus 0,07...0,28 mm/p. Tootlikkuse seisukohalt soovitav valida võimalikult suur lõikekiirus, kuid siis hakkab suurenema teriku kulumine ja ta tuleb võtta välja pingist ja üle teritada, s.o. lüheneb püsivusaeg. Alternatiivsetest töötlemismeetoditest saaks kasutada elektererosioontöötlust, mis põhineb kontakidevahelisel sädelahendusel. Töödeldava pinna kvaliteet sõltub sädelahenduse sagedusest. Puuduseks on aga pinkide kallidus ja madal tootlikkus. Üldiselt ei soovitaks antud detaili puhul eleketerosiooni kasutada, lisaks ei ole see majanduslikult otstarvekas. Elektrokeemiline töötlemine põhineb kõrgendike lagunemisel. Kuna detail omab üsna palju silindrilist pinda (nii sise- kui välispind) st ei ole väga konarlik, siis antud detaili puhul võiks isegi kasutada.
annaabi.ee 
